
„Kõik valikusse jäänud 15 kohta Eesti rannikualadel on praegu võrdsed variandid,“ kinnitas Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna juht TRIIN LEPLAND.
Kolgaküla elanik Mihkel Tiks küsis kolmapäeval, 17. mail Loksa kultuurimajas korraldatud infokoosolekul, et miks tuldi tuumajaama asukohavalikust rääkima nii vara, kui vabariigi valitsus ei ole veel otsustanud, kas Eestisse rajatakse tuumaelektrijaam, ja ka asukohta ei ole valitud.
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood vastas, et kui avalikustati ruumianalüüsi tulemused ning eraldi nimetati, et Loksal, Kundas, Toilas ja Varblas oleks tuumajaama rajamisel tugevaim regionaalne positiivne mõju, hakati ajakirjanduses tuumajaama asukohtadena esile tooma neid nelja piirkonda.
„Otsustasime, et käime kohapeal, selgitame kohalikele inimestele otse ja vastame küsimustele,“ lausus ta ning lisas, et oleks tahtnud kohtumisel näha ka Kuusalu valla esindajaid. Tuumajaama ühe võimaliku asukohana on ruumianalüüsis märgitud 15 potentsiaalse piirkonna seas Salmistu piirkond Kuusalu vallas.
„Tallinnas tutvustame tuumajaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga ruumianalüüsi tulemusi 31. mail. Kel huvi, saab tulla ministeeriumite ühishoonesse või osaleda Teamsi virtuaalkoosolekute keskkonna vahendusel. Koosolek salvestatakse ja on võimalik järele vaadata,“ ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri nõunik, tuumatöörühma koordinaator Reelika Runnel rääkis, et tuumaenergia kasutuselevõttu analüüsival töörühmal tuleb käesoleva aasta lõpuks esitada aruanne vabariigi valitsusele, kes saadab Eestisse tuumajaama rajamise eelnõu edasi riigikokku. Riigikogu võib enne otsustamist panna tuumajaama rajamise küsimuse rahvahääletusele. Lõpliku otsuse võiks riigikogu langetada eeldatavalt 2024. aasta esimeses pooles.
Kui riigikogu otsustab, et tuumajaama ei rajata, lõpetab tuumatöörühm tegevuse ja materjalid jäävad seisma. Kui riigikogu langetab otsuse tuumajaama rajamise kasuks, algab täpne asukohavalik. Ettevalmistustööd võtavad aega 10-15 aastat, mis tähendab, et tuumaelektrijaam võiks me riigis tööd alustada 2035. aastal.
Reelika Runnel kirjeldas, et Eestisse võiks ehitada väikese moodulreaktori, mis tehakse suures osas tehases valmis ja pannakse kohapeal kokku. Maailmas arendatakse selliseid reaktoreid üle 80 mudeli. ÜRO eksperdid on öelnud, et valida tuleks selline jaam, mida on juba elektritootmiseks katsetatud ja tehnoloogia on hästi tuntud.
Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna juht Triin Lepland selgitas, kuidas võimalikud 15 asukohta välja valiti. Aluseks võeti kaks stsenaariumi – avatud ja suletud jahutussüsteemiga jaamad. Välistati kohad, kus pole piisavalt jahutusvett. Oluline on ka kaugus riigipiirist. Suletud jahutussüsteemiga reaktorile on vaja maad umbes 33 hektarit, avatud süsteemi puhul on territooriumi minimaalne suurus 16 hektarit. Keskkonnamõju hakatakse analüüsima ja tehnoloogiliste kriteeriumide alusel asukohta valima juhul, kui on otsustatud, et tuumajaam tuleb Eestisse. Loksal võiks tuumajaam asuda lõuna pool, sest põhja ja lääne pool on elamud ning tööstusala.
Cumulus Consulting OÜ tegevjuht Jaan Urb tegi ülevaate tuumajaama sotsiaalmajanduslikest mõjudest. Olenevalt reaktori tüübist on tuumajaama vaja 100-600 töötajat, koos pereliikmetega koliks jaama lähedusse 620-1860 inimest. Hoogustuks kinnisvara arendus.
Ta põhjendas, kuidas Loksa linn sattus nelja esile toodud asukoha sekka ja mil moel edendaks tuumajaam kohalikku elu. Viimase viie aastaga on Loksa kaotanud 24 protsenti elanikkonnast, tuumajaamaga tuleks elanikke juurde kuni 48 protsenti. Maksutulu vähenemine on Loksal olnud viimastel aastatel Eesti suurim – 6 protsendi võrra aastas. Kui tuumajaamaga lisandub piirkonda Eesti kahekordse keskmise palgaga töötajaid, kasvab maksutulu, samuti kohalike teenuste maht ja kvaliteet, suureneb omavalitsuse finantsvõimekus. Loksa koolis ja lasteaias on jäänud lapsi vähemaks – lasteaiaealisi on 20 protsenti vähem, kooliealistest kolmandiku võrra. Tuumajaama tulekuga suureneb õpilaste ja lasteaialaste arv, Loksa lasteaias ja koolimajas ruumi jagub.
Jaan Urb näitas ka Eesti keskmise töötasu tabelit piirkondade kaupa. Loksal on keskmine töötasu jäänud Eesti keskmisest 370 euro võrra madalamaks.
Loksa abilinnapea Andres Kaskla lausus kohtumisel, et Loksa linn on tuumajaamale ideaalne asukoht: „All on 50meetrine savikiht, vesi on kohe sadama lähedal 30 meetri sügavune ja Hara laht kaugemal kuni 90 meetrit sügav. Vett oleks jaama jahutamiseks palju, 16 hektarit leiaks vaba maad jaama territooriumiks, tuumajaam kütaks ära kogu linna. Hiljuti algatati Loksal 70 krundiga ja kõrval Loksa külas 20 krundiga elamuarenduse planeering.“
Esinejad toonitasid, et midagi ei ole veel lõplikult otsustatud, ja juhtisid tähelepanu, et keskkonnaministeeriumi kodulehel on avaldatud tuumatöörühma tegevuse üksikasjalik info, ka kohtumiste protokollid. Loksa kultuurimajas oli inimesi 30 ringis, neist mõned ka naaberküladest.