Neljapäeval, 5. märtsil peatas Anija vallavolikogu teist korda eelnõu menetlemise OÜs Sõnumitooja osaluse lõpetamisest.
29. jaanuaril lülitati ootamatult vallavolikogu istungi päevakorda otsuse eelnõu Sõnumitoojast väljaastumise ja osakute müügi kohta. Mitu volikoguliiget võtsid sõna Sõnumitooja kaitseks ning eelnõu menetlemine peatati.
Sõnumitoojat annavad välja Anija, Kuusalu ja Raasiku vald, igaüks neist maksab lehe väljaandmise kulude katteks dotatsiooni. Anija vallavanem Jüri Lillsoo rääkis, eelmisel neljapäeval toimunud istungil, et praeguse majandusliku olukorra tõttu ei suuda omavalitsused piisaval määral tagada neile seadusega pandud kohustuste täitmist ning seetõttu tuleb vähendada eelkõige neid kohustusi, mis on vald headel aegadel vabatahtlikult võtnud.
Ta tegi ettepaneku lõpetada osalus Sõnumitoojas ning kuulutada välja suunatud riigihankekonkurss meediateenuse tellimiseks. Pakkumised võiks tema arvates teha kolmele Harjumaal ilmuvale nädalalehele. Põhiliseks kriteeriumiks on hind – kes vähem pakub, sellelt teenust tellitakse. Võitja kohus on avaldada kord nädalas Anija valla ametlikke teateid ning kajastada Anija valla ja selle elanike tegemisi ühe lehekülje ulatuses.
Volikogu istungil osales Sõnumitooja osaniku, Raasiku valla esindaja Andre Sepp. Ta rääkis, et raskel ajal tuleb koostööd teha ning pidada läbirääkimisi, kuidas on võimalik kokkuhoidu saavutada.
„Esindan siin Raasiku valda, sest Anija vallavalitsuse eelnõu puudutab ka teisi osanikke,“ sõnas ta.
Ta ütles, et valdade koostöös on Sõnumitoojat välja antud ligi 15 aastat ning seda on algusest peale doteeritud, nii on omavahel kokku lepitud.
Andre Sepp arvas, et Harjumaal on ühistegevust raske arendada, kuna Ida- ja Lääne-Harjumaad väga palju ei seo – Vasalemmal, Padisel ja Paldiskil on ühed, Loksal, Kuusalu, Raasiku ja Anija vallal teised probleemid. Ta ütles, et aastate jooksul on arutatud kõikvõimalikke variante, kuid Sõnumitoojale alternatiivi pole – Lääne-Harjumaa eluolu jääb Ida-Harjus kaugeks ning üksnes oma valla lehtede väljaandmine tuleb tunduvalt kulukam, kui teha seda koos lähinaabritega.
„Sõnumitooja ei ole ühegi äriettevõtte oma, see on meie endi oma, kahe kihelkonna – Kuusalu ja Harju-Jaani kihelkonna ajaleht. Siin ei saa olla ärilist suhtumist, et võtame osakud välja ja müüme maha. See on tegelikult meie kroonika, mida peaksime hoidma ja toetama,“ märkis ta.
Andre Sepp lisas, et kahjuks pole Anija vald teiste osanikega pidanud läbirääkimisi: „Meie ise, Anija, Kuusalu ja Raasiku vald, oleme ju need, kes otsustavad selle lehe toimimise ja majandusküsimuste üle. Seetõttu tunnen ühe osa esindajana väikest lööki ja sean kahtluse alla selle, kas Sõnumitooja jääb turule, kui Anija vald otsustab oma osa selles likvideerida. Ei tea, kas see on peidetud eesmärk – ehk ongi soov ajalehest lahti saada? Loodan, et nii ei ole ning kutsun teid üles selle väljaandmist jätkama. Jätame praegu niigi raskel ajal vähemalt oma ajakirjandusväljaande alles. Sest meie ülesanne kohalikes omavalitsustes on seista inimestele võimalikult lähedal.“
Jüri Lillsoo märkis – kui ajaleht asutati, lepiti kokku, et seda doteeritakse paar-kolm aastat, siis peab leht end ise ära majandama, kuid nüüd on juba ligi 15 aastat dotatsiooni makstud. Ta rääkis, et Anija valla majanduslik seis on kehvem kui naabritel ning meediateenust on võimalik saada odavamalt kui seda pakub Sõnumitooja. Veebruarikuuks sõlmis vallavalitsus katseliselt lepingu Harju Eluga – ajalehes avaldati Anija valla teateid ning lehte vallas jagati tasuta. See läks vallale maksma 5900 krooni.
Volikogu liikmete arvamused
Urmo Sitsi ütles, et Sõnumitooja on üks osa Anija valla kultuurist. Ta polnud nõus, et osa kultuuri tahetakse hävitada – vähendada väga suures osas MTÜde toetamist, sulgeda ajaleht.
„Minu arvates tuleks krokodilliampse võtta igalt poolt võrdselt. Ja kui leht on miinuses, ei saa me kellelegi näpuga näidata peale iseenda, sest oleme ise seal osanikud. Kui leht on kahjumis, siis miks osanikud ei tee midagi, et see nii poleks?“ küsis ta.
Kaarel Aruste tuletas meelde vanasõna – ära aja enne vana kaevu täis, kui uut ja paremat pole.
„Miks peame vana kaevu kinni ajama ehk lehe põhja laskma. Teeme kõigepealt majandusliku analüüsi, et saame asemele paremat ning küsime ka rahva arvamust,“ ütles ta ning märkis, et lehte toetatakse maksumaksja raha eest, nii nagu tasub maksumaksja kinni ka vallavanema ja volikogu liikmete töötasud.
Tõnis Väli meenutas, et Anija endise vallavanemana vedas ta koos toonase Kehra linnapea Jüri Lillsooga algusaastail ise Sõnumitoojat kauplustesse ja müügikohtadesse, et need lugejani jõuaksid.
„Oleme sinna pannud oma hinge. Kõik need sõnad, mis on siin toetuseks öeldud, on täiesti õiged. Ja kui see leht on meil 15 aastat vastu pidanud, siis usun, et peab ka järgmised 15 aastat. Tähtis on läbirääkimised ja koostöö. Me ei saa petta oma inimesi, kes on lehe tellinud,“ arvas ta.
Ago Pärnamäe kinnitas, et ei tea ühtki inimest, kes ütleks, et pange Sõnumitooja kinni: „Mina ei julge enam vallaelanikele otsa vaadata, kui hääletaksin selle poolt, et Anija osa sealt välja võtta.“
Andrus Nilisk küsis – mis saab tellijatest, kui volikogu otsustab OÜst Sõnumitooja välja astuda?
Volikogu esimees Jaanus Kalev vastas – kui äriühing võtab ettemaksu, kuid teenust ei taga, peab ta raha tagasi maksma. Ta rääkis, et elu muutub pidevalt ning ei saa rõhuda sellele, et oma lehte on juba 15 aastat välja antud.
„Majandusolukord on praegu nii karm, et me ei saa sellist luksust endale lubada. Kui paneme korrakaitseühingu kinni ning ei saa oma lapsi ja vanureid toetada, siis miks peaksime ühte lehte toetama? Me võime tunduvalt väiksema summaga toetada ükskõik, millist lehte. Ärge tehke seda poliitiliseks, meil on vaja, et valla sõnum jõuaks inimeseni. See, mis on peale selle sõnumi, ei ole paljas kultuur, see on kommerts,“ lausus ta.
Vähempakkumine meediateenuse ostmiseks
Kui arvamused olid ära kuulatud võttis volikogu esimees vaheaja ning Keskerakonna fraktsioon läks nõu pidama. Pärast seda ütles Jaanus Kalev, et ettepanek on peatada eelnõu menetlemine ning kohustada vallavalitsust korraldama Anija valla ametlike teadete avaldamiseks suunatud vähempakkumine kolmele ajalehele – Sõnumitooja, Harju Ekspress ja Harju Elu.
„Kui pakkumised on tulnud, arutame volikogus edasi,“ sõnas ta.
Siis palus vaheaega Tõnis Väli ning opositsioon läks nõu pidama. Seejärel tegi ta ettepaneku panna osaluse lõpetamine Sõnumitoojas salajasele hääletusele.
Kumbagi ettepanekut läbi ei hääletatud.
Kui istung oli lõppenud, selgitas Tõnis Väli Sõnumitoojale: „Selle kohta, et tehakse mingi konkurss, ei olnud meile üldse eelnõud esitatud. Mõtlesin, kui panna esitatud eelnõu salajasele hääletusele, on inimesed ehk oma otsuses vabad – hääletavad südametunnistuse järgi, mitte parteisõduritena.“
Nii Tõnis Väli kui Urmo Sitsi soovisid, kui konkurss otsustatakse läbi viia, peavad nii volikogu komisjonid kui ka volikogu liikmed saama enne riigihanke väljakuulutamist tutvuda vallavalitsuse koostatud konkursitingimustega.
„On suur vahe, kas tellime ainult ametlike teadete avaldamise või ka muud,“ selgitas Urmo Sitsi.
Neljapäeval, 12. märtsil toimub volikogu erakorraline istung, kus tutvustatakse vallavalitsuse väljatöötatud tingimusi meediateenuse ostmiseks.
