Kõige suurem ebavõrdsus on Eestis

1298

KAIA IVA, Riigikogu liige, IRL
Äsja lõppenud suusatamise maailmameistrivõistlused pakkusid eestlastele toredaid elamusi. Lisaks tiitlivõidule tõid rõõmsat elevust nii Mae kui Saarepuu, uus kahevõistlejate põlvkond kui ka nooruke Kaija Udras. Nõnda tore on ju tekitada edetabeleid ning mõtiskleda, mitmes suusariik me maailma vägevate seas oleme. Selle nädala värsketes eurouudistes on Eesti saanud samuti tähelepanuväärse esikoha. Euroopa Liidu värsketel andmetel on Eestis meeste ja naiste palga vahe ühenduse 27 riigi seas suurim, naiste kahjuks.

Keskmisena teenivad naised meestest 17,4 protsenti vähem.

Eestis on aga naiste palk umbes 30 protsenti meeste omast väiksem. Üheks sissetuleku ebavõrdsuse põhjuseks on naiste suuremat kasutamist osalise tööajaga. See on ebavõrdse sissetuleku põhjusena üldine ning objektiivne. Poole kohaga töötades ongi tasu poole väiksem.

Kuid ohumärgiks on see, et kui Euroopas tervikuna on paindlikud töövõimalused suhteliselt hästi rakendunud, siis Eestis on osaajaga töö leidmine keeruline. Osalise tööaja laiemal rakendamisel näeks Eesti sissetuleku statistika soo järgi võrreldes teiste riikidega aga veelgi nigelam välja. Küll võib aga loota, et üha enam soovivad näiteks laste kasvatamise perioodil ka Eesti mehed kasutada osalist tööaega. Siin aga ilmneb „nokk kinni-saba lahti“ olukord. Kuna Eestis on üldjuhul meeste palk kõrgem, siis majanduslikel kaalutlustel jätkab mees täiskohaga ning naine „valib“ osalise ajaga töö.

Jättes kõrvale põhjused, kus „naiste sektorites“ ongi töötasud väiksemad või ka seadusevastased juhud, kus võrdse töö eest saab naine väiksema tasu, on ebavõrdsuse teise peamise põhjusena nimetatud naiste väiksemat osatähtsust juhtide seas. Samas on mitmed analüütikud rõhutanud just nüüd, majandusraskuste ajal, naisettevõtjate olulist rolli.

Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et üldjuhul on naised ettevõtluse vallas kaalutlevamad. See on pannud naisjuhte ettevaatlikult suhtuma suurde laenukoormasse, aidanud riske maandada mitmekesise toote- ja teenusevalikuga. Majanduse jahtumise perioodil on selgeks saanud paindlikkuse ja teenuste mitmekesisuse plussid.

Mis tooks naisi enam ettevõtjate ridadesse? Lätis viidi naisettevõtjate seas läbi uuring. Esmase põhjusena ettevõtjaks hakkamisel nimetas ligikaudu 60% naisi võimalust olla iseseisev, toetada perekonda majanduslikult ning teha meelepärast tööd. Kuid uuring tõi välja ka mõned argumendid, mis polnud seotud otseselt ametialase eneseteostuse või suurema sissetulekuga. Nimelt 21% naisi nimetas ettevõtluses tegutsemise olulise põhjusena soovi võtta riske ja ületada raskusi ning 8% naisi nimetas soovi olla ettevõtjana lähemal ühiskonna eliidile. Naised seavad esikohale sihikindluse ja hea suhtlemisoskuse.
Üllatuslikult pidas teadmisi esmatähtsaks vaid 3% vastanutest.

Sageli hindavad naised liialt kriitiliselt oma erialaseid oskusi. Tegelikult on meie naised võrreldes meestega haritumad, heade ametialaste  oskustega ning väga altid täiend­õppeks. Kuid ehk saavad meie naised julgustust praeguste ettevõtjate hinnangutest – ettevõtluseks on esmatähtis sihikindlus ja suhtlemisoskus, sellest aga Eesti naistel kindlasti puudu ei jää. Vaja on ehk üles leida veel vajalik annus riskijulgust.