Anija vallavolikogu võttis neljapäeval, 22. aprillil pärast esimest lugemist 17 poolthäälega vastu külavanema statuudi. Ühtlasi tühistati eelmine, 2006. aastast kehtinud „Vallasisese linna linnapea ja külavanema statuut“.
Arendusjuht Meeli Kuul selgitas Sõnumitoojale, et uus statuut on üks samm valla külaelu edendamisse. Sellega soovitakse anda kõigile külaliikumisest huvitatud inimestele võimalus aidata valida külavanemat, kui teda pole või kui senine külavanem ei soovi enam jätkata, ning ühtlasi korrastada külavanemate andmed. Anija vallas on 31 küla, külavanemaid on 9, mõni neist mitme küla peale.
„Võrreldes 2006. aastal kehtestatud statuudiga on praegune mõeldud ainult valla 31 külale, mitte Kehra linnale ega Aegviidu alevile asumivanema valimiseks. Kui Kehras või Aegviidus tekib kogukond, kes on sellest huvitatud, on võimalik teha eraldi õigusakt,“ ütles Meeli Kuul.
Vastavalt uuele statuudile valitakse külavanem küla või külade koosolekul, ühise vanema võivad valida mitu küla. Külavanemaks saab valida vähemalt 18aastase rahvastikuregistrijärgse Anija valla elaniku. Teda saavad valida vähemalt 16aastased Anija valda registreeritud selle küla või mitme küla elanikud.
Meeli Kuul: „Varem said külavanemat valida elanikud, kes olid 18aastased või vanemad. Valimisel võisid lisaks külaelanikele osaleda ka kinnistuomanikud, kuid mitmest registrist kontrollimine teeb asja keerulisemaks. Kogukonnaesindajate ümarlauas leidsime, et külavanem võib olla ka vaid 18aastane tubli inimene, kui piirkonna elanikud ta valivad.“
Külavanemat valiva koosoleku kokkukutsumise saavad algatada vallavalitsus, külavanem või 15 protsenti külaelanikest. Teade koosoleku toimumise koha ja aja kohta teatatakse vähemalt nädal ette. Info pannakse üles piirkonna teadetetahvlile, sotsiaalmeediasse, küla veebilehele, võimalusel ka kohalikku ajalehte ja valla veebilehele. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 15 protsenti piirkonnas elavatest valimisõiguslikest elanikest. Külavanem valitakse avalikul hääletamisel poolthääle enamusega. Koosoleku protokoll koos registreerimislehega edastatakse 10 päeva jooksul vallavalitsusele. Külavanema valimine kinnitatakse vallavanema käskkirjaga. Vähemalt 15 protsendi piirkonna hääleõiguslike elanike kirjalikul algatusel võib korraldada külavanema ümbervalimise.
„Vana statuudi järgi pidi külavanema valimiseks kohal olema vähemalt 20 protsenti elanikest, nüüd seda vähendati, et ka Alavere ja Lehtmetsa külas saaks lihtsamini külavanemat valida. Alaveres on 348 elanikku, seega umbes 40 inimest kokku saada on juba päris arvestatav arv. Väiksemad külad võivad vanema valida ka kahe küla peale. Mõned sellised külad meil on ja toimetavad väga edukalt,“ põhjendas arendusjuht.
Seda, kas hääletatakse käetõstmisega või kirjalikult ning kas külavanem valitakse kindlaks perioodiks või tähtajatult, statuut ei reguleeri, see otsustatakse koosolekul. Vallavalitsus kontrollib hiljem protokolli põhjal, kas elanikest 15 protsendi osalemise nõue oli täidetud ning kõik kohalolnud piirkonna sissekirjutusega.
Valitud külavanemale annab vallavalitsus külavanema sümboolika koos tema õigusi tõendava tunnistusega. Külavanemal on muuhulgas õigus esindada elanikke piirkonna koos-olekul tehtud otsuste alusel vallavolikogus ja vallavalitsuses, osaleda valla arengukava koostamisel, nõuda elanike huve puudutavate küsimuste arutusele võtmist vallavolikogus või vallavalitsuses, saada vallavalitsusest oma tegevuseks vajalikku teavet, teha elanikele ning piirkonna territooriumil viibivatele isikutele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorda, avalikku korda ja muud.
Külavanema ülesanded on edastada elanike ühised soovid, küsimused ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele või vallavolikogule ning muudele asjakohastele institutsioonidele, edastada vallavolikogu ja vallavalitsuse infot elanikele, teavitada vallavolikogu või vallavalitsust piirkonna probleemidest, korraldada piirkonna arengukava arutelusid, organiseerida ühistegevust, ärgitada elanikke koostööle, jälgida piirkonnas loodusressursside säästlikku kasutamist ning vajadusel sekkuda, aidata organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul, viia vähemalt kord aastas läbi piirkonna koosolek. Külavanem kutsutakse piirkonnaelu puudutavates küsimustes nõuandva hääleõigusega osa võtma vallavolikogu või vallavalitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest.
Kui külas on külaselts, kohustub külavanem olema selle liige. Meeli Kuul selgitas, mõnes omavalitsuses on juhtunud, et ühes külas luuakse konkureerivad külaseltsid ja pole selge, milline neist küla esindab. Kui Anija vallas peaks nii juhtuma, arvestab vallavalitsus küla esindavaks MTÜks seda seltsi, mille liige on külavanem.
Volikogus tekkis diskussioon külavanemale kulutuste hüvitamise kohta. Otsustati, et vallavalitsus võib külavanemale hüvitada tema ülesannete täitmisega tekkinud kulud, mis on vallavalitsusega eelnevalt kokku lepitud. Arendusjuht märkis, et samasugune võimalus oli ka varasema külavanema statuudi järgi, kuid seda ei kasutatud: „Kui külavanem tahab sõita näiteks seminarile, kus kõneldakse valla ja külade koostööst ning oleme selles eelnevalt kokku leppinud, siis on vallavalitsus kindlasti nõus kütusetšeki alusel selle sõidu kompenseerima.“
Tulekul külaelu toetamise kord
Märtsikuus võttis volikogu vastu protokollilise otsuse, millega tehti vallavalitsusele arendusjuhi pakutud ettepanekute põhjal ülesandeks töötada tänavu välja külade toetamise kord. Vallavalitsus moodustas töörühma ning korra eelnõu plaanitakse esitada volikogule mais.
„Töörühmas on need, kes avaldasid selleks soovi: volikogu liikmed Inga Koitla, Peep Kask ja Ranno Soots, vallavanem Riivo Noor, Velko AV juht Erik Jüriöö, kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa ja mina. Arutelu veel käib, aga mina soovin, et külade rahastamise kord oleks hästi lihtne ja võimalikult väikese bürokraatiaga. Ka praegu on MTÜdel võimalik vabaühenduste toetuse taotlemise korra alusel toetust küsida, kuid niigi vabatahtliku tööna toimuvat külaplatsi niitmist või mänguväljaku rajamist võiks toetada võimalikult minimaalse asjaajamise ja aruandlusega,“ lausus Meeli Kuul.