Anija vallavolikogu kinnitas neljapäeval, 20. märtsil valla uue heakorraeeskirja, millega määratakse heakorranõuded valla territooriumil.
Abivallavanem Priit Vabamäe märkis, et heakorraeeskiri mõjutab igaüht, kes elab Anija valla territooriumil ja omab seal kinnisvara. Ta selgitas, et senine eeskiri vajas ajakohastamist, kuid eelkõige hakati seda uuendama soovist vaadata üle aiamaade kasutamise kord.
„Kehras on kaks aiamaade piirkonda – üks tehase kõrval, teine Lehtmetsa külas Vainu teel. Aiamaade kasutajatel on tekkinud huvi koopereeruda, loodud on üks MTÜ,“ sõnas Priit Vabamäe.
Seni reguleeris aiamaade kasutamist heakorraeeskiri, uues heakorraeeskirjas on öeldud, et valla omandis olevate kinnistute aiamaana kasutusse andmist ja kasutuse lõpetamist korraldab vallavalitsus ning kehtestab selleks aiamaade kasutamise korra. Abivallavanem selgitas Sõnumitoojale, et kasutuskorra projekt on valmis ja on plaanis kehtestada lähikuudel: „Arutame selle enne läbi loodud ja loodavate MTÜdega, kes hakkavad aiamaid haldama. Me ei soovi seda kehtestada ilma neilt küsimata, kas vallavalitsuse kirja pandud tingimused on neile vastuvõetavad.“
Priit Vabamäe sõnul on selge, et praegused aiamaad ei ole uue kasutamiskorraga sajaprotsendiliselt kooskõlas. Seetõttu tuleb tema sõnul kokku leppida tähtajad aiamaade korrastamiseks ja sinna tehtud ebaseaduslike ehitiste likvideerimiseks.
Heakorraeeskirja uued nõuded
Valla uut heakorraeeskirja pole Priit Vabamäe sõnul väga kerge lugeda, sest tuli leida tasakaal, et eeskiri oleks lihtsasti arusaadav, kuid samas ka juriidiliselt korrektne: „Võrreldes eelmise eeskirjaga tegime eelkõige täpsustusi, oleme püüdnud lahendada levinumaid probleeme efektiivsemal moel.“
Mis on uue heakorraeeskirja olulisemad muutused võrreldes varasemaga, palusime selgitada valla keskkonnaspetsialistil Evelin Kolbakul.
Ta tõi välja, et niitmiskohustusel tehakse nüüd erisusi tihe- ja hajaasustuses ning hoonestamata kinnistutel. Senises eeskirjas oli kirjas, et rohu kõrgus ei tohi olla rohkem kui 15 sentimeetrit, nüüd kasutatakse selle kohta mõistet agrotehniliselt õige aeg. Tiheasustatud alal tuleb hoonestatud kinnistul rohtu niita agrotehniliselt õigel ajal ehk rohi ei tohi olla kõrgem kui 15 sentimeetrit. Tiheasustusalade hoonestamata kinnistutel, väljaarvatud PRIA põllumajandusmassiivide registris olevatel maadel ja põllumajanduseks kasutatavatel maadel või hoonestatud ja rohkem kui 1 hektari suurustel kinnistutel tuleb rohtu niita kaks korda aastas, hiljemalt 25. juuniks ja 20. augustiks. Hajaasustuses asuval kinnistul tuleb rohtu agrotehniliselt õigel ajal niita maatulundusmaa ja elamumaa õuemaal, tootmis- ja ärimaal hoone ümber vähemalt 15 meetri raadiuses.
„See tähendab, et hajaasustuses kogu suurt maatulundusmaa kinnistut niitma ei pea, ainult õueala,“ sõnas Evelin Kolbak.
Ta lisas, et teise uue mõistena on eeskirjas „kasutusest väljas olev sõiduk“. See tähendab sõidukit, mis on registreeritud liiklusregistris, kuid millel puudub kehtiv liikluskindlustus või tehnoülevaatus rohkem kui 90 päeva või on sõiduk liiklemiseks tehniliselt korrast ära või puuduvad numbrimärgid.
„Seni oli eeskirjas üksnes romusõiduki mõiste, aga meil on olnud probleeme, et parklates seisavad pikemat aega autod, millel puuduvad numbrimärgid, rehvid on tühjad. Enamasti on need kortermajade juures avalikes parklates. Need takistavad teede hooldamist, niitmist. Selle tõttu sätestasime, et sellist sõidukit on keelatud maavaldaja loata parkida avalikus kohas, korterelamu maa-alal või puhastusalal, haljasalal ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades või muu avaliku kohaga külgneval alal, kus see risustab avalikku kohta visuaalselt,“ rääkis keskkonnaspetsialist.
Heakorraeeskirjas on nüüd ka sätestatud, kui mõni mootorsõiduk takistab heakorratöid, on sõiduki vastutav kasutaja kohustatud seal ise heakorratöid tegema: „Lisasime selle, sest korteriühistutest on nurisetud, et oleme jätnud maja juures mõne mururiba niitmata. Aga kui autod pargivad muruservas, siis niitja sinna ei lähegi, sest niitmise ajal võivad kivid lennata vastu autot ja siis on sõidukiomanik pahane.“
Uues eeskirjas on täpsustatud ka küttekoldevälise tuletegemise ja grillimise ohutusnõudeid. Kortermaja, paarismaja või ridaelamu lodžal või rõdul on keelatud kasutada grillahju või muud samalaadset seadet. Lõket võib tuulevaikse ilmaga teha selliselt, et oleks takistatud ülemäärase suitsu ja haisu levik naaberkinnistule. Tule tegemisel on lubatud põletada ainult puhast puitu, sütt, briketti, paberit ja pappi ning oksi. Keelatud on rohke suitsu tekitamine ja muude materjalide põletamine.
Evelin Kolbak juhtis tähelepanu ka uuele nõudele, et kinnistuomanik on kohustatud kooskõlastama piirinaabritega, kui soovib kinnistu looduslikku maapinda tõsta naaberkinnistule lähemal kui 5 meetrit ja üle 0,5 meetri võrreldes naaberkinnistuga: „Sest kui keegi soovib tõsta kogu oma aia pinda tunduvalt kõrgemaks, võib sadevesi valguda naaberkinnistule.“
Vastavalt uuele heakorraeeskirjale on üldkasutatavates supluskohtades keelatud klaastaara kasutamine. Keskkonnaspetsialist selgitas, et sellega soovitakse vältida klaasikilde rannas.
Toidupoodide omanikele lisandub uue eeskirjaga kohustus paigaldada kaupluse peaukse juurde jäätmete liigiti kogumise konteinerid – liigiti peab olema võimalik sorteerida vähemalt segaolmejäätmeid, segapakendeid ning biolagunevaid jäätmeid.
Evelin Kolbak lausus, et heakorraeeskirja kõik uued sätted on tulnud nii-öelda elust enesest.
„Üldine nõue on ikka sama – igaühel tuleb oma kinnistud ja hooned korras hoida. Nüüd oleme konkreetsemalt välja toonud, mis on keelatud. Risustajaid on sageli väga keeruline tuvastada, aga loodan, kui oleme sätestanud, et klaasist pudelid on rannas keelatud, siis inimesed peavad sellest kinni ega osta suplema minnes jooke kaasa klaaspudelites,“ rääkis ta.