Lahemaa õpperühma kuulusid Anija ja Kuusalu valla ning Loksa linna vabatahtlikud.
Kuusalus elava kaitseliitlase, Tallinna maleva instruktori ja Tallinna Ühisgümnaasiumi riigikaitseõpetaja, leitnant Heigo Vija eestvedamisel kokku pandud õpperühm sai nimetuse Lahemaa rühm seetõttu, et koolitus toimus kord kuus nädalavahetustel Kolga koolimajas ja Lahemaa metsades. Koolitus algas 2014. aasta 22. veebruaril ja lõppes 26. detsembril, kui 20 kursuslasele anti üle diplomid. Lõpetanutest 9 olid naised. Tallinna maleva jaoks oli see 15. baaskursus.
Heigo Vija, kelle põhitöökoht on politsei- ja piirivalveametis, kus peab rahvusvahelise koostöö koordinaatori ametit, nimetab Lahemaa rühma ka kohalikuks pilootprojektiks: „Leidsime, et tuleb muuta senist lähenemist ja tuua väljaõpe inimeste kodukohale lähemale. Reegliks seadsime, et väljaõppepaigale jõudmiseks ei tohi vabatahtlikul kuluda kodust sõites üle 30 minuti. Sellest tulenevalt sai koolituskohaks Kolga kool koos ümberkaudsete metsadega.“
Ta kirjeldab, et Kaitseliit on kulutanud raha moodsate väljaõppekeskuste rajamisele, olemas on hästivarustatud klassiruumid, malevate staabid, relva- ja varustuselaod, aga need asuvad maainimestest kaugel. Koolitustele minekul on sageli tekitanud probleeme transport. Lahemaa õpperühma puhul lahendati transpordiküsimus Kaitseliidu bussiliiniga – sõideti läbi külade, võeti õppurid hommikul bussi peale ja viidi õhtul tagasi.
„Kui muidu sõidavad kursuslased sinna, kus on varustus, siis nüüd tuli varustus viia kohta, kus kogunesid kursuslased. Sageli olid kursuslased õhtul kodus juba saunas leili võtmas, kui korraldajad jõudsid varustusega lattu, aga asi oli seda väärt,“ kommenteerib Heigo Vija.
Rühm oli tema sõnul kokkuhoidev ja vastupidav. Baaskursuse alustanuid oli 25. Katkestas mitmesugustel põhjustel 4. Üks osalenu läks poole kursuse pealt ajateenistusse.
Koolituse tipp ja kursuslastele suurim elamus oli Heigo Vija hinnangul osalemine sügisel Kaitseliidu suurõppusel Kotkalend 2014, mis toimus Rapla ja Märjamaa vallas.
Sõduriõppe baaskursust aitasid läbi viia Kaitseliidu Harju, Tallinna ja Jõgeva maleva vabatahtlikud instruktorid, toetasid Kuusalu valla ettevõtjad.
Nii palju „laigulisi naisi“
Koolituse edukalt lõpetanud Janno Laende, kes töötab tüürimehena ja on MTÜ Lahemaa Mereklubi juhatuses, tunnistab: „Mind hämmastasid õpperühma „laigulised naised“. Neid oli päris mitu, nad olid valmis sama südikalt vaenlase vastu astuma ja panuse andma kui mehedki. Ligi aastane väljaõppeprotsess tõestas mõnelegi meie hulgast, et naisi ei saa alahinnata, nende panus õpperühma kui ühtse üksuse toimimisse oli suur. Õpperühm üllatas mind ka oma nooruslikkusega, paljud noored aktiivsed inimesed on alles gümnaasiumi lõpetamas.“
Janno Laende liitus pärast koolitust Tallinna malevaga ja jätkab Kaitseliidus enese arendamist vastavalt võimalustele.
„Laiguliste naiste“ seas olid ka Loksa gümnaasiumi neiud Johanna Mänd ning õed Lisett ja Liis Sindeva.
Lisett Sindeva ütleb, et soovitab teistelgi tüdrukutel astuda Kaitseliitu, sest see pole nii raske, kui kiputakse arvama: „Riigikaitse tunnis jagas õpetaja Tarmo Amer infot sõdurioskuste baaskursuse kohta. Kuna oleme juba ammu mõelnud Kaitseliidust ja kaitseväest, otsustasime koos õe ja sõbrannaga, et osaleme sõduri baaskoolitusel. Jäime väga rahule.“
Lisett Sindeva oli Kotkalend 2014 ajal rühma sidemees ehk virgats. Talle anti raadiosaatja. „Alguses oli veidi hirmus, aga sain hakkama. Kaitseliidus kaasalöömine teeb tugevamaks. Varustuse andis Kaitseliit, ka laigulise vormi. Kuulume nüüd Kaitseliidu Tallinna malevasse, hakkame osalema uutel koolitustel ja väliõppustel,“ jutustab ta.
Kehra elanik Riina Vahisalu tegi baaskoolituse läbi koos abikaasa ja 18aastase pojaga. Ta kaasas kursustele ka oma Raplamaal elava õe.
Temagi julgustab liituma Kaitseliiduga ja organisatsiooni tegemistes osalema: „Loomulikult oli sõduri baaskursustel osalemine väljakutse nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Olen uhke enda ja oma sõpruskonna üle, et selle tee ette võtsime ja ära tegime. Baaskursus andis meile teadmised ja oskused, et osaleda Kaitseliidu edasistel koolitustel, harjutustel ja õppustel.“
Kui olemas on kaitsetahe
Heigo Vija toonitab, et koolitus on inimestele, kel on olemas kaitsetahe: „Kui saame grupi kokku, püüab Kaitseliit teha kursused võimalikult kodulähedaseks. Seoses Gruusia ja Ukraina sündmustega on Kaitseliitu tulnud mehi ja naisi juurde, aga võiks tulla rohkem. Tulla võiksid ka need, kes on 90ndatel aastatel ajateenistuse läbinud ja arvavad, et neil on oskused olemas. Kuid ei tee paha saada uusi teadmisi.“
Janno Laende: „Ma ei ole hingelt tõsine militarist, Kaitseliit on rohkem enesearendamise vorm. Pean tähtsaks teadmist, et olen valmis igal ajal kaitsma oma kodu ja lähedasi, sõltumata sellest, millised tuuled ühiskonnas parajasti puhuvad või kus paiknevad meie sõjalised liitlased. Soovitan mõelda sellele, et meie vabadus ja selle säilimine on väärt kõigi panust.“
Heigo Vija lausub, et lähiajal võetakse tähelepanu alla reservväelased, sest paljud neist saavad lähiajal kutse reservõppekogunemisele, mais toimub Eesti kaitseväe suurõppus SIIL: „Korraldame Ida-Harjus reservväelaste ja kodanikukaitse päeva, et tutvustada kaitsetahtega kodanikele osalemist reservõppekogunemistel ja ka vabatahtliku riigikaitsjana. Tõhustame informeeritust ja tutvustame, kuidas peab valmistuma, ning võimaldaksime reservväelastele ja aktiivsetele kodanikele osaleda töövarjuna erinevate üksuste õppustel.“
