MTÜ Leesi Külaselts pole veel otsustanud, kas kaebab otsuse edasi riigikohtusse.
Kuusalu valla Leesi külas on kolm aastat kestnud mitmeid kohtuhagisid hõlmanud vaidlus joogiveega varustamise küsimuses Sulevi kinnistu omaniku Sulev Valdmaa ja kohaliku vee-ettevõtja MTÜ Leesi Külaselts vahel.
Külaselts lõpetas 2008. aasta 30. detsembril Sulevi kinnistu veega varustamise põhjendusega, et ta pole maksnud nõutavat liitumistasu 7000 krooni.
Sulev Valdmaa keeldus, kuna on veetrassi rajanud enda kulul, 2006. aastal loodud MTÜ sinna kulutusi ei teinud.
Sulev Valdmaa hakkas kohtu kaudu veevarustuse taastamist nõudma 2009. aasta veebruarist. Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus andsid õiguse Sulev Valdmaale, kes ligi aasta taotles veel kohtukulude hüvitamist – ka see kaebus rahuldati.
Septembris 2011 jõustus ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti Sulev Valdmaa kasuks maakohtu kuludest 1464,62 eurot solidaarselt Leesi Külaseltsilt ja Sulev Valdmaa naabrilt ning külaseltsi juhatuse liikmelt, külavanem Are Ruusilt, kellele kuuluval Meieri kinnistul asub küla veesüsteemi varustav pumbamaja. Ringkonnakohtu kuludest kohustati külaseltsi hüvitama veel 285,69 eurot. Detsembris 2011 sekkus kohtutäitur, raha on tasutud.
6. detsembril 2011 jõudis Tallinna ringkonnakohtu otsuseni Kuusalu vallavolikogu liikme Sulev Valdmaa teine hagi – veevarustuse taastamise kohta Sulevi-Meieri veetrassi kaudu, sest kuigi kohus oli andnud 2010 kevadel Sulev Valdmaale õiguse, oli MTÜ sulgenud samal sügisel veevarustuse uuesti.
Ringkonnakohus otsustas, et poolte vahel on kehtiv liitumis- ja veeteenuse leping, mis on määratud Sulevi kinnistu detailplaneeringu ja liitumispunktiga.
Meieri pumbamajast on Sulev Valdmaa saanud vett Sulevi-Meieri trassi kaudu aastatel 2002-2008 ning aprillist 2009 kuni sügis 2010. Ta tarbib nüüd vett oma kinnistul asuvast salvkaevust.
Küla veevärgist ei saa vett ka Leesi kalmistu, ehkki Loksa vald rajas torustiku selleni. Kogudus pole nõus maksma liitumistasu.
Leping on MTÜga sõlmimata. Kogudus soovib, et kalmistu kui ühiskondlik objekt saaks vett tasuta. Praegu võetakse kalmistul vett kahest salvkaevust.
Kaks veetrassi
Leesi veevaidluse teeb keeruliseks asjaolu, et Sulevi kinnistule võib vesi jõuda kahe trassi kaudu – 2002. aastal rajatud Sulevi-Meieri või hiljem Kuusalu vallalt saadud toetusraha ja mõne kinnistuomaniku osaluse abil ehitatud Meieri-Kaasiku vahendusel.
Are Ruus väidab, et pole Sulevi-Meieri maa-aluse veetorustiku rajamiseks nõusolekut andnud, ta oli aastaid tagasi nõus maapealse ajutise veetoruga, et Sulevi kinnistu saaks maja ehitamise ajaks vett. Statsionaarne veetrass rajati tema sõnul siis, kui viibis välismaal.
Sulev Valdmaa kinnitab, et Sulevi-Meieri trass on ehitatud vastavalt kinnitatud detailplaneeringule. Ta pole nõus 7000kroonise liitumistasuga, kuna oli liitunud varem, küla veevärgi väljaehitamine ei muutnud tema veevarustuse jaoks midagi.
Sulev Valdmaa on korduvalt toonitanud, et liitumistasu peab olema seaduse järgi põhjendatud ja tuginema kalkulatsioonidel: „Kuidas saab nüüd öelda, et polnud trassi rajamiseks nõusolekut, kui mul lasti kuni 2008. aasta lõpuni sealt vett tarbida ja maksin ka veekulu eest.“
Meieri-Kaasiku veetrassiga ta ühineda ei soovi. Sellel puuduvad õiguspärasust kinnitavad dokumendid, liitumine tooks kaasa lisakulutusi üle 5000 euro.
Omavahel sugulased
Kolm aastat väldanud veevaidluses on palju juriidilisi ja inimlikke nüansse, mida ühe lehelooga ei ole võimalik lahti kirjutada. Üks omapära on see, et vaidlevad osapooled on seotud sugulussidemetega – sugulased on Are Ruus ja Sulev Valdmaa esindaja, õemees Leho Ruus.
Kinnistud asuvad lähestikku, vastasseis ei puuduta ainult veeteemat, vaid ka maa ja läbipääsutee küsimusi. Leho Ruus esitas eelmise aasta lõpus Kuusalu vallavalitsusele taotluse vaadata üle kümme aastat tagasi langetatud otsus Are Ruusi Meieri kinnistu maa ostueesõigusega omandamise kohta. Leho Ruusi sõnul esitas Are Ruus avalduse 1697 ruutmeetri suuruse maatüki erastamiseks, Loksa vallavalitsus tegi korralduse 13 181 ruutmeetri suuruse maa kohta.
Kuusalu vallavalitsusel on vastamiseks aega 30 päeva.
Kohtu kaudu taotletakse Meieri kinnistut läbivale teele servituudi seadmist – sedakaudu pääsevad oma maale 13 kinnistu omanikud.
Külaseltsi kohtukulud
Maakohus on veel arutanud ja rahuldanud Sulev Valdmaa hagi dokumentide saamiseks, et saada aru külaseltsi asjaajamisest, ning V. R. (nime ei soovi avalikustada – toim.) hagi, millega palus tunnistada kehtetuks ta väljaarvamise MTÜ Leesi Külaselts liikmete hulgast. Kohus leidis, et dokumendid tuleb taotlejale anda ja taastas V. R. liikmelisuse. Ka Sulev Valdmaa pole enam külaseltsi liige ning on MTÜ revisjonikomisjonist välja arvatud.
Leesi Külaselts on omakorda esitanud ringkonnakohtusse hagi seoses Sulevi-Meieri trassi ehitusloaga. Kui Kuusalu vald seadustas trassi, esitas Are Ruus hagi vallavalitsuse vastu, maakohtus sai õiguse vallavalitsus.
Kohtuskäimine on kulukas mõlemale poolele, kuid suuremad väljaminekud on reeglina kaotajal. Sulev Valdmaa esindaja Leho Ruus teatas Sõnumitoojale, et tema andmetel läheb mitmeaastane ja paljude kohtuhagidega vaidlus külaseltsile maksma üle 5000 euro, kui lisada oletatavad advokaadikulud.
MTÜ Leesi Külaselts juhatuse liige Tiina Viirna nimetab pisema summa – reaalselt on kohtukuludeks makstud 1080 eurot. Lisaks detsembris määratud sunniraha 192 eurot. Muid nõudeid pole esitatud.
Jõululaupäeval juhtunu
Aasta lõpus ja uue aasta alguses on Leesi külas palju räägitud vahejuhtumist, mis leidis aset 24. detsembri keskpäeval. Sulev Valdmaa oli autoga teel kalmistule ja kohtus Meieri kinnistut läbival teel Are Ruusiga. Toimus omavaheline kokkupõrge, kohal käisid kiirabi ja politsei.
Kummagi osapoole kirjeldused on erinevad. Sulev Valdmaa kinnitab, et Are Ruus ründas teda seisvas autos, tuli õmmelda kulmu, parandada prillid, remontida purukslöödud esiklaas ning kõrvalistujapoolne uks. Kahju ulatub üle 500-600 euro.
Are Ruus väidab, et talle sõideti autoga otsa, viga sai jalg. Juhtunut uurivad nii liiklus- kui ka kriminaalpolitsei.
Vastastikune vaen ja rahulolematus on ka varem päädinud politseisse avalduste tegemisega. Näiteks käib seni menetlus seoses Sulevi kinnistul veetüli puhkemise järel alanud korduvate lõhkumistega suvila hoone kallal.
Vallavalitsus arutas Leesi Külaseltsi teemat
Leesi Külaseltsi küsimust on arutatud ka Kuusalu vallavalitsuses – viimati möödunud neljapäeval seoses külaseltsiga sõlmitud lepinguga – vallavolikogu otsusega on seltsile antud pumbamajaga seotud Leader-projekti omaosaluseks 50 000 krooni (3195 eurot).
Leader-projekti elluviimisega kaasnenud raskused on Tiina Viirna arvates põhjustatud suuresti veevaidlusest – vallapoolne asjaajamine venis, seltsiga sõlmiti omaosaluse kohta tunduvalt rangemate tingimustega leping kui teiste MTÜdega.
Selts sai uue veepumba ja filtersüsteemi ostmiseks 107 261 krooni (6855 eurot) Leader-raha, Kohaliku Omaalgatuse Programmist lubati uue pumbamaja soetamiseks 25 000 krooni (1597 eurot).
Leesi MTÜ veeprojekt erineb teiste MTÜde Leader-projektidest sellepoolest, et veevarustuse tagamine on omavalitsuse küsimus ning ka MTÜ omaosalus on 40 protsenti projekti maksumusest, mitte tavapäraselt 10 protsenti. Kuna omaosaluse summa saadi avalduse esitamisest rohkem kui aasta hiljem, pumpade hinnad tõusid. Vallatoetusest enam ei piisanud, pumba ostust loobuti ning PRIAlt saadi nõusolek projekti muutmiseks. Vallalt antud raha kasutati Tiina Viirna sõnul filtersüsteemi ostmiseks, paigaldamiseks ja tööleseadmiseks ning kulu- ja maksedokumendid on vallavalitsusele esitatud.
Möödunud neljapäeval osales Tiina Viirna Kuusalu vallavalitsuse istungil, kus selgitas, miks on omaosaluse kasutust muudetud. Vallavalitsus andis vallavanem Urmas Kirtsile volituse asuda MTÜga läbi rääkima lepingu muutmiseks.
Mis lepitaks?
Sulev Valdmaa kinnitab, et on valmis tegema koostööd, kui külaseltsi juhid sooviksid. Kuid tema ja advokaadi kirjadele on MTÜ jätnud vastamata või vastatud inetult.
Külaseltsi juhatuse liikmed on mitmel korral rõhutanud Sõnumitoojale, et Sulev Valdmaa ei taha teha koostööd, tema nõudmised pole nende arvates põhjendatud.
Mõlemad pooled on tõdenud, et mitmeaastane vaidlus on olnud otsekui tõhus koolitus veevarustuse valdkonnas.
Tiina Viirna: „On äärmiselt kahju, et kohalik omavalitsus on eesotsas ühe volikoguliikmega asunud väikesele külaseltsile niiöelda ära tegema. MTÜ Leesi Külaselts ei ole ainult Tiina Viirna või Are Ruus, vaid 23 inimest, kes tahavad muuta külaelu paremaks. Nad ei pea olema hirmul järjekordsete sanktsioonide ees, kui ei täideta volikoguliikme lõputuid soove.“
Sulev Valdmaa: „Joogiveega varustamise probleemidega on minu poole pöördunud Viinistu ja Salmistu inimesed. See küsimustering on Eestis halvasti läbi töötatud. Vee-MTÜdega tegelemine tähendab suurt vastutust. Kui Leesi Külaselts plaanib kohtuotsuse edasi kaevata, näitab see, et tegelikult ei ole midagi õpitud. Mina pole kellelgi veekraani kinni keeranud, alusetult raha nõudnud, lasknud asju kohtutäituri kätte minna ega tunginud inimesele kallale. Ma ei nõua muud, kui seda, mille osas on kohus hagisid rahuldanud.“
Tiina Viirna tõdeb, et eelkõige on vee-MTÜdega toimuv omavalitsuse vastutus: „Kuusalu vallas ei ole täna sellist vee-ettevõtjat, kellel oleksid olemas kõik servituudid, ehitiste dokumendid ja enesekontrolli plaan. Paljud teevad näo, et neil ei ole probleeme.“
