Anija vallavanemal TIIT TAMMARUL on 80 medalit

2822

TIIT TAMMARU on kolmekordne Eesti meister võrkpallis ning võitnud auhindu ka teistelt spordialadelt.

Anija vallavanem Tiit Tammaru käis paari nädala eest Lätis Valmieras, kus osales Tallinna võrkpalli koondisega rahvusvahelisel turniiril. Võrkpalli on ta mänginud kokku 48 aastat, praegu võistleb Tallinna meeskonnas üle 60 aastaste vanuseklassis. On meeskonna kapten.

Tänavu tulid nad oma vanusegrupis Eesti meistriks ning karikavõitjaks 55+ vanusegrupis.
Koos veteranide turniiridega on Tiit Tammaru võitnud Eesti meistritiitli kümme korda.

„Võrkpall on meeskonnamäng. Ma olen meeskonnainimene ning hindan väga koostööd,“ lausus vallavanem.

Trenni teeb ta Kehras Anija valla spordiklubis kolm korda nädalas, sellest kahel korral võrkpallis. Oma vanuseklassis on ta Kehras ainuke, kes mängib võistlustasandil. Harrastajaid on aga teisigi.

„Õnneks on meid piisavalt palju, et meeskonna jagu trenni tegemiseks kokku saada,“ ütles Tiit Tammaru.

Võistlused on peaaegu iga nädal, kuid nii sageli vallavanem nendest osa võtta ei saa.
„Helistatakse ja kutsutakse, aga kõikidele ei saa minna ning peab tegema valikuid,“ sõnas ta.

Tiitlid kodus ja võõrsil

Kui Tiit Tammaru õppis Tallinna 21. keskkoolis,  kujunes seal tugev võrkpallimeeskond ning mitu aastat mängis ta kõrgemates vanuserühmades. Tallinna Polütehnilises Instituudis käies jätkas mängimist, kuid sellest ajast erilisi saavutusi ei mäleta.

„Pärast ülikooli asusin insenerina tööle koondisesse Tallinna Autoveod ja mind arvati kohe võrkpallimeeskonda. Treener oli NSV Liidu 1968. aasta meister Kalle Kukk. Temaga võitsime 1977., 1980., 1981. aasta Eesti meistritiitlid,“ meenutas ta.

Eesti meistritiitleid peab ta olulisemateks oma sportlikest saavutustest, kuid hindab kõrgelt ka 1987. aastal Soomes võidetud meistritiitlit veteranide 35+ vanuseklassis.

„Ehmatasime soomlasi. Nad ei uskunud, et võiksime meistriks tulla. Meie võit tekitas kohmetust nii kohtunike kui vastasmeeskondade hulgas. Pärast oli kuulda proteste, et oleme välis­klubi ja pole ikka päris õiged osalejad,“ rääkis vallavanem.

Hiljuti luges ta üle sportlike saavutuste eest saadud medalid ning neid oli 80: „Kõik ei ole võrkpalli eest, muud on ka tehtud – lauatennis, käsipall, ujumine, mitmevõistlus, laskmine.“

Mitte ainult võrkpall
„Olen selle põlvkonna mees, kellele sporditegemise võimalused olid igati kättesaadavad. Oli vaja ainult huvi ja vanemate toetust,“ rääkis  Tiit Tammaru.

Pärast koolipäevi tegeles ta kergejõustiku, ujumise, pallimängude, suusatamise, uisutamise ja jäähokiga. Nüüdki ei ole teisi spordialasid võrkpalli tõttu hüljanud. Kord nädalas harjutab tennist või sulgpalli. Suvel sõitis rattaga, kui lumi maha tuleb, paneb suusad alla.

„Püüan töö kõrvalt muude asjade jaoks ka aega leida, aga ressurssi ei ole palju. Sporti peab ikka jõudma teha, olen sellest sõltuvuses. Vaja on aktiivset ja põnevat tegevust,“ jutustas Tiit Tammaru.

Ka pojad Kaarel ja Mathias Tammaru mängivad võrkpalli. Poegade spordilembuse põhjuseks peab ta enda ja abikaasa Eve Tammaru eeskuju.

„Oleme mõlemad spordiinimesed. Eeskuju ja režiim on see, mis lapsi kõige rohkem mõjutab ja spordi neile lähedaseks muudab.“

Võrkpallile lisaks harrastavad pojad aga indiacat ehk võrkpallilaadset mängu, mida mängitakse väiksemate mõõtmetega väljakul – viis meest võistkonnas ning spetsiaalse sulgedega palliga.

„Indiaca on neil üks lemmikaladest, nad on maailma meistrivõistlustelt toonud kuld- ja ka teist värvi medaleid,“ sõnas Tiit Tammaru.