Möödunud nädalal käis Anija vallavanem Riivo Noor koos MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus nõukogu teiste liikmete, linnade-valdade liidu esindajate ning keskkonnaministeeriumi töötajatega Soomes tutvumas sealse jäätmemajanduse korraldamisega. Esimesel päeval kohtusid Eesti esindajad Soome keskkonnaministeeriumi ametnikega ning Tampere linnavalitsuse jäätmevaldkonna eest vastutavate töötajatega. Teisel päeval käidi vaatamas, kuidas on Tampere piirkonnas jäätmemajandus korraldatud.
„13 omavalitsust on pannud seljad kokku ja teinud sarnase organisatsiooni, nagu on meil Jäätmehoolduskeskus. Omavalitsused on jäätmemajandusse kõvasti investeerinud. Nägime nutikat jäätmejaama, mis on täiesti kontaktivaba. Sinna saab viia kõike alates olmeprügist kuni ohtlike jäätmeteni. Värav avaneb, inimene sõidab autoga jaama, hindab telefoniäpi abil ära, mida ja kui palju viib ning maksab,“ rääkis Riivo Noor.
Ta märkis, et Tampere piirkonna omavalitsused on ringmajandusele pühendunud: „Kogutud jäätmetest ladustatakse ainult üks protsent. Biojäätmed ja puhastussüsteemide muda kogutakse tehasesse, mis toodab biogaasi. Samas on biogaasi tankla, kus seda müüakse.
Tampere linn ostab ainult biogaasil töötavaid transpordivahendid. Omavalitsustele kuulub ka põletustehas, kuhu suunatakse prügi, mis ei lähe ümbertöötlemisse. Põletamisel tekkiva energia saavad inimesed toasoojana tagasi. Pakendijäätmed antakse ettevõtetele, kes seda töötlevad. Nii et jäätmeid käideldakse, sorteeritakse ja kasutatakse ära oma piirkonna ringluses.“
Prügikastid eri liiki jäätmete sorteerimiseks antakse inimestele tasuta. Omavalitsustele kuuluvad ettevõtted, kes haldavad jäätmekäitlustehaseid, töötavad nullkasumiga, nende eesmärk pole saada kasumit, vaid teenida piirkonna inimesi.
„Tänu sellele on prügi äraandmine Tampere piirkonnas Soome odavaim. Kuna seal on jäätmete põletustehas, on ka toasoe odav, sest osa tooret on tasuta käes,“ sõnas Riivo Noor.
Eestlastele näidati Soomes ka uuselamurajoonide juures asuvaid toruprügilaid. Majade juures on pangaautomaadisuurused kastid, kuhu pandud sorteeritud jäätmed imetakse vaakumiga mööda maa sees olevat toru tehasesse: „Pole vaja prügikonteinereid ega autosid neid tühjendama. Viskad prügikoti kasti ja hetkega on see sealt läinud. Tegu on pilootprojektiga, kõige pikem niisugune toruprügila on 4,5 kilomeetrit pikk.“
Anija vallavanema hinnangul töötab soomlaste süsteem prügimajanduse korraldamisel väga hästi ning on keskkonna- ja inimesesõbralik: „Üksühele seda Jäätmehoolduskeskus üle võtta ei saa, meie olukord on erinev, samuti piirkonna elanike arv ja territoorium, kus tegutseme, ka finantsvõimekus. Aga Tampere kolleegidel on huvi koos Eestiga sel teemal edasi mõelda, ehk on võimalik piiriülese koostöö tegemiseks kasutada Euroopa Liidu toetusmeetmeid.“