
Vallavanem RIIVO NOOR, volikogu võttis Anija valla eelarve teisel lugemisel ilma ühegi küsimuseta ühehäälselt vastu. Kas vallavalitsus oli koostanud nii hea eelarve või toimusid vaidlused komisjonides?
„Lootsin, et volikogu eelarvet toetab, kuigi sellist üksmeelt ei uskunud. Ilmselt on volikogus saavutatud koostöösoov. Komisjonides sai asjad läbi arutatud, vaidlusi eriti palju ei olnud. Valla tulud on just sellised, nagu need on, ning suuremad kulutused paneb paika arengukava investeeringute kava, hetkeemotsioone eelarvesse lisada ei saa. Kahe lugemise vahel tuli vaid üks ettepanek, seda ka arvestasime. Mina olen eelarvega rahul. On väga hea, et volikogu menetles seda kiiresti ning saame tööga edasi minna.“
Eelarve seletuskirjas on 2022. aastaks kolm prioriteeti: valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine, Euroopa Liidu ja riiklike toetuste abil investeeringute tegemine ning jätkusuutlik eelarvepositsioon. Palun selgitage pisut.
„Valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine on üldine suur eesmärk. Elukeskkond hõlmab kõike alates lasteaedadest kuni teedeni, nende korrashoidmine on tegelikult meie igapäevane töö. Soovime teha oma hooned ilusateks ja energiasäästlikemaks, selleks koostame tänavu Aegviidu kooli ja lasteaia renoveerimisprojektid ning ehitame Kehra Lasteatare lasteaiale uue maja. Kujundame ka väliskeskkonda, arendame nii Alavere parki kui Kehra jõeäärset ala.
Jätkusuutlik eelarvepositsioon ja investeeringute tegemine toetuste abil tähendab, et me ei laena valda lõhki, vaid püüame võimalikult palju saada rahastust nii Euroopa Liidu kui siseriiklikest meetmetest. Vallaeelarvest või laenu abil katame omaosaluse. Vallavalitsusele oleks muidugi lihtsam minna volikokku ja öelda, et on vaja ehitada lasteaed, mis maksab 3 miljonit eurot ning võtame selleks laenu. Meie soov on majandada jätkusuutlikult, kui vähegi on võimalik küsida lisaraha, siis tuleb seda teha. Selleks koostame projekte, taotleme nende elluviimiseks raha, pärast kirjutame aruandeid. See on suur töö, kuid on seda väärt. Laenurahal, mis tuleb intressidega tagasi maksta, on suurem võimendus, kui saame investeeringutele erinevatest meetmetest kaasrahastust.“
Kuidas tänavust eelarvet iseloomustate, on see ambitsioonikas ja investeeringuterohke või pigem konservatiivne?
„Oleme eelarve koostamisel jätkuvalt konservatiivsed. Üksiksiku tulumaksu kasvu prognoosime võrreldes eelmisel aastal kavandatuga 7 protsenti, eelmise aasta tegeliku laekumisega võrreldes on see 3,5 protsenti rohkem. Ka kulutusi planeerime pigem tagasihoidlikumalt. Oleks väga ebameeldiv, kui üle oma võimete planeeritud kulude tõttu tuleks rahapuudusel jätta mõni projekt ellu viimata või asutustele öelda, et peame mõne lubatud asja tegemata jätma. Kulusid on alati võimalik suurendada, kui eelarves on lisalaekumisi või saame tulusid planeeritust enam. Seetõttu kavandame küll konservatiivselt, aga kui on võimalik, teeme rohkem.
Tänavusi tulusid on väga keeruline prognoosida, sest praegu ei tööta ükski klassikaline majandusmudel. Covidi mõju majandusele on ettearvamatu.“
Lisaks on nüüd ka energiakriis. Kuivõrd kajastub vallaeelarves elektrihinnaga toimuv?
„Lisasime majandamiskuludele võrreldes eelmise aasta eelarvega juurde 5 protsenti. Ilmselt läheb see kõigis vallaasutustes peamiselt elektrihinnatõusu katteks, eriti juhul, kui tuleb elektriga kütta. Muud kulud peavad selle tõttu jääma mullusega samale tasemele. Loodetavasti läheb kevadel elektri börsihind odavamaks ning viieprotsendilisest majandamiskulude tõusust piisab.“
Investeeringuteks on eelarves suurem summa kui eelmisel aastal, ligi 3,9 miljonit eurot. Sellest lõviosa läheb Lastetare lasteaia ehitamiseks. Milliseid investeeringuid veel sel aastal teete?
„Lastetare uude hoonesse investeerime 3 miljonit eurot, üle 430 000 euro valla teedesse. Ülejäänud investeeringud on väiksemad: remondime Kehra noortekeskuse ja sotsiaalkeskuse katused, renoveerime valla kortereid, rajame küladesse tänavavalgustust, tellime projektid Aegviidu lasteaia ja Aegviidu kooli renoveerimiseks. Aegviidu kool ja lasteaed on vallas viimased rekonstrueerimata haridusasutused, lasteaias on elektriküte, koolis pole ventilatsiooni. Tahame nende renoveerimisse järgmistel aastatel kaasata Euroopa Liidu Regionaalfondi raha.“
Lastetare ehitamiseks kavatsesite laenu võtta juba eelmisel aastal. Kui suur on pärast laenu võtmist valla laenukoormus?
„Eelmisel aastal võtsime välja osa laenust. Meil on laenulepingud tehtud nii, et ei pea laenama korraga kogu summat, vaid vastavalt vajadusele. Kui kogu selleks aastaks kavandatud laen on välja võetud, on valla laenukoormus veidi alla 50 protsendi põhitegevuse tuludest.“
Millised on käesoleval aastal suuremad investeeringud teedesse?
„Teede investeeringud on tänavu pisut väiksemad, kui olid algselt planeeritud. Kehras ei hakka sel aastal rekonstrueerima Laste ja Aia tänavat. Lastetare vana hoone lammutamise ajal hakkab Laste tänaval sõitma rasketehnika, Aia tänaval algab suvel loodetavasti elamuehitus. Teeme teed siis korda, kui need tööd on lõppenud, enne seda ei tundu uue asfaldi panemine mõistlik.
Tolmuvaba mustkatte saavad vastavalt teehoiukavale ligi 5,2 kilomeetrit külateid. Suvel rajame kergliiklustee Kehras Keskuse tänavalt kuni Kose-Jägala maanteeni. Projekt on olemas, ehitamiseks saime transpordiametilt toetust.
Tänavu teeme ka Kehra-Anija kergliiklustee eelprojekti. Kuna Kehra küla elanikud olid vastu, et kergliiklustee läheks nende majade lähedalt, tuleb see põllule, mis on elamutest teisel pool maanteed. Kose-Jägala maanteelt Anija poole hakkab kergliiklustee kulgema teest paremal pool. Eelprojekt peaks valmima märtsis. Ehitamiseks loodame kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide toetusraha, eeldatav meede peaks avanema kevadel.“
Eelarvesse on kavandatud ka palgatõus. Kas seda hakkavad saama kõik vallavalitsuse ja allasutuse töötajad?
„Eelmisel aastal me palkasid ei tõstnud, sel aastal kavandasime personalikulude kasvuks umbes 10 protsenti. Sellega tõusevad palgad keskmiselt 7,3 protsenti. See puudutab ühtmoodi kõiki, kes vallaeelarvest palka saavad, väljaarvatud need, kes on poliitilistel ametikohtadel.
Praegune tõus on valla võimekust arvestades maksimaalne. Palgasurve on tugev, miinimumpalk tõusis ja õpetajate töötasud samuti. Peame sellega kaasa minema, muidu lähevad palgatasemete proportsioonid paigast ja võime töötajaist ilma jääda. Harjumaa teiste omavalitsustega võrreldes on Anija valla töötasud ikkagi ühed madalamad. Ka meie valla elanike palgatase on Harjumaal üks madalamaid, seetõttu laekub maksutulu vähem.“
Kas julgete tänavu loota ka lisaeelarvet?
„Kindlasti. Igal aastal oleme saanud lisaeelarveid vastu võtta, saame ka tänavu. Tahaksin väga minna volikokku lisaeelarvega, mis annab meile täiendavaid investeerimisvõimalusi.“