Tugig­rupp de­ment­su­se­ga ini­mes­te lä­he­das­te­le

KAI VIIR­MANN,
Keh­ra sot­siaal­kes­ku­se juh­ta­ja

Ini­me­sed kur­da­vad, et unus­ta­vad poo­di min­nes, mi­da pi­did ost­ma, või tei­se tup­pa min­nes ei mee­nu, miks sin­na min­di. Tih­ti on sel­le põh­jus tä­he­le­pa­nu ka­du­mi­ne, kui kes­ken­du­da, tu­leb meel­de. Ta­va­li­selt ai­tab en­da­le tead­vus­ta­mi­ne, et tu­leb ol­la tä­he­le­pa­ne­li­kum. Poo­di min­nes koos­ta­da os­tu­ni­me­ki­ri, et väl­ti­da tä­he­le­pa­nu ka­du­mist.

De­ment­su­se­ga on tei­sed lood. De­ment­sus võib ku­ju­ne­da prog­res­see­ru­va ku­lu­ga aju­hai­gu­se ta­ga­jär­jel. De­ment­su­se kõi­ge le­vi­nu­mad vor­mid on Alz­hei­me­ri tõ­bi, Par­kin­so­ni tõ­bi, Le­wy ke­ha­kes­te hai­gus, sa­mu­ti vas­ku­laar­ne de­ment­sus, mil­le ta­ga pei­tub mõ­ni ras­ke kroo­ni­li­ne hai­gus. Ka võib de­ment­sust põh­jus­ta­da trau­ma, in­sult, al­ko­ho­lism. Ini­me­sed või­vad de­ment­su­se all kan­na­ta­da üle 15-20 aas­ta.

Ta­va­li­selt te­ki­vad de­ment­su­se alg­faa­sis lü­hi­mä­lu häi­red, as­jad hak­ka­vad ka­du­ma, üle­san­ded hak­ka­vad unu­ne­ma, iga­päe­va­se in­fo meel­de­jät­mi­ne muu­tub või­ma­tuks, või­vad tek­ki­da suht­lusp­rob­lee­mid. Ümb­rit­se­vad ini­me­sed või­vad sel­li­seid il­min­guid tõl­gen­da­da vä­si­mu­se, va­nu­se või ise­loo­mu muu­tu­se­ga.

Kah­juks ei jul­ge pal­jud ini­me­sed ars­ti juur­de min­na ise­gi siis, kui mär­ga­tak­se sel­geid de­ment­su­se­le vii­ta­vaid sümp­to­meid. Va­ra­ne diag­noo­si­mi­ne on vä­ga olu­li­ne, sest 10 prot­sen­ti de­ment­su­se­laad­se­test sei­sun­di­test on ra­vi­ta­vad – hea­loo­mu­li­sed aju­kas­va­jad, kilp­näär­me hai­gu­sed, vi­ta­mii­ni B12 puu­dus jt. Kuid ra­vi­mit, mis pöör­du­ma­tu de­ment­sus­sünd­roo­mi­ga hai­gust ra­viks, ei ole veel lei­tud, küll aga on ole­mas ra­vi­mid, mis pi­dur­da­vad hai­gu­se sü­ve­ne­mist.

Hai­gu­se sü­ve­ne­des ilm­ne­vad de­ment­su­se­ga ini­me­sel veel­gi sel­ge­malt mä­lu-, toi­me­tu­le­ku- ja käi­tu­mis­häi­red. Õi­ge diag­noo­si pu­hul saab de­ment­su­se­ga ini­mest pa­re­mi­ni ai­da­ta, te­ma­ga tead­li­kult su­hel­da, et en­ne­ta­da konf­lik­te, ko­han­da­da kesk­kon­da, toe­ta­da toi­me­tu­le­kut ning nõus­ta­da ta lä­he­da­si.

Olu­li­ne on, et lä­he­da­sed saa­vad aru, mi­da see hai­gus tä­hen­dab, ja in­fot, kust võib saa­da abi ja tee­nu­seid, toe­tust, et sel­les pi­kas prot­ses­sis ise vaim­selt ja füü­si­li­selt vas­tu pi­da­da.
MTÜ Elu De­ment­su­se­ga kor­ral­dab koos­töös De­ment­su­se Kom­pe­tent­si­kes­ku­se­ga se­mi­na­re ja tu­gig­rup­pe de­ment­su­se­ga ini­mes­te­le. Viie aas­ta jook­sul on MTÜ Elu De­ment­su­se­ga aren­da­nud Ees­ti eri piir­kon­da­des de­ment­su­se­ga ini­mes­te lä­he­das­te­le mõel­dud tu­gig­rup­pe ning see­kord alus­tab tu­gig­rupp tööd Keh­ras. Lä­he­da­sed on tih­ti sil­mit­si olu­kor­ra­ga, kus va­ja­tak­se as­ja­ko­hast in­fot, tu­ge või nõuan­deid, et mõis­ta ja toi­me tul­la de­ment­sus­sünd­roo­mi põ­de­va pe­re­liik­me­ga. Tu­gig­ru­pis saa­vad kok­ku ini­me­sed, kes mõis­ta­vad üks­teist, neil on sar­na­sed mu­red – ja­ga­tak­se in­fot, ko­ge­mu­si ja nip­pe. Tu­gig­ru­pi kõi­ge olu­li­sem roll on toe­tu­se ja­ga­mi­ne. Tu­gig­ru­pi koh­tu­mis­tel on omad reeg­lid – kõik, mi­da seal rää­gi­tak­se, see jääb tu­gig­rup­pi. Esi­me­sel koh­tu­mi­sel on Keh­ra tu­gig­ru­pis nõus­ta­ja­na ko­hal te­ge­vus­te­ra­peut, MTÜ Elu De­ment­su­se­ga va­ba­taht­lik Han­na-Stii­na Hein­mets, kel on pi­kaa­ja­li­ne ko­ge­mus de­ment­su­se­ga ini­mes­te hool­du­ses.

Esi­me­ne koh­tu­mi­ne toi­mub 17. veeb­rua­ril 2022 kell 11 Keh­ra Sot­siaal­kes­ku­ses, et sõb­ra­li­kus vest­lus­rin­gis ja­ga­da ko­ge­mu­si ja üks­teist toe­ta­da. Pa­lu­me osa­lu­sest tea­vi­ta­da te­le­fo­nil 5332 8474 või e-kir­ja­ga kai.viirmann@anija.ee. Olete südamest oodatud! Tugigrupp on kõigile tasuta.