
Möödunud nädalal olid Anija vallavalitsuse liikmed kahepäevasel külaskäigul sõpruslinnas Salos. Salost sai üle 30 aasta tagasi Kehra sõpruslinn, suhted jätkusid pärast Kehra linna ja Anija valla ühinemist 2002. aastal ning ka pärast Anija ja Aegviidu valla ühinemist 2017. aastal. Salos oli vahepeal samuti haldusreform ning 10 omavalitsuse ühinemise järel sai Salost rohkem kui 50 000 elanikuga omavalitsus.
Anija valla esindajad käisid Salos viimati 2018. aastal.
„Vahepeal olid meie suhted jäänud täiesti soiku, kuid tänavu kevadel külastasid meie valda Salo koorid. Pärast seda võtsid Salo linnajuhid ühendust ja kutsusid meid külla,“ ütles Anija vallavanem Riivo Noor.
Koos temaga käisid 13. ja 14. oktoobril Salos abivallavanemad Priit Vabamäe ja Tiina Silem ning finantsjuht Andra Aus. Neid võõrustasid Salo linnapea Anna-Kristiina Korhonen, äri- ja majandusjuht Mika Mannervesi ning välissuhete juht Terhikki Lehtonen.
Anija valla esindajad külastasid kõrvitsafestivali, tutvusid Salo linnaga ja sealse spordipargiga ning elektroonikaettevõtte Nokia kunagise kompleksiga, kus nüüd rendivad ruume peamiselt ettevõtted.
„Salos toimub igal aastal ühe köögiviljakasvatajast taluniku eestvõttel uhke kõrvitsafestival, mida linn toetab. Festivalile oli toodud 38 000 kõrvitsat. Sai osta eri sorte kõrvitsaid, kõrvitsatest tehtud skulptuure, kõrvitsast välja lõigatud pilte, süüa kõrvitsasuppi, kõrvitsavorsti, kõrvitsavahvleid. Need olid väga maitsvad. Festivalil on külastajad üle maailma, ka Ameerikast ja Austraaliast,“ rääkis Anija vallavanem.
Endises Nokiale kuulunud kompleksis, mida Anija valla esindajatele Salos näidati, on 100 000 ruutmeetrit büroo- ja tootmispinda, millest 38 protsenti kuulub linnale: „See tegutseb umbes samal põhimõttel nagu meie Ülemiste City. Varem Nokiale kuulunud büroohooneid, lao- ja tootmispindu antakse rendile ettevõtjatele, ülikoolidele, aga seal on ka vanadekodu, tootmisettevõtteid, näiteks üks akutehas.“
Riivo Noor selgitas, et Nokia hiilgeaegadel kehtis Soomes ettevõtete tulumaks ja seetõttu elas Salo linn väga hästi – kaks kolmandikku ettevõtete tulumaksust sai omavalitsus Nokiast. Kümmekond aastat tagasi ostis Microsoft Nokia ära, ettevõte lõpetas Salos tegevuse ning omavalitsus oli probleemi ees, kuidas hakkama saadakse: „Linn ostis siis ühe osanikuna – kokku on neid kuus – kompleksi ära ja nüüd teenitakse sealt renditulu. Väga uhke ja esinduslik kompleks.“
Vallavanem kiitis ka Salo linna spordikeskust – keset linna suurel alal asuvas spordipargis on 22 erinevat sportimisvõimalust alates ratsutamisest kuni golfini, ka ujulad, pallimängude võimalused: „Mulle meeldis, kui palju seal kasutatakse kohalike klubide abi. Ei ole nii, et linn teeb midagi valmis ja ütleb siis, et kasutage, vaid kogu kompleksi arendatakse koostöös elanikega. Näiteks golfiharrastajad osalevad radade ehitamises ja korrastamises. Omavalitsus panustab rahaga, klubid abi ja tööjõuga. Nad ütlesid, et linn ei jõuaks suurt kompleksi korras hoida, kui neil poleks abiks vabatahtlikke harrastajaid.“
Veel pakkus Riivo Noorele huvi jäätmemajanduse korraldamine. Salos on jäätmete sorteerimisjaamad. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada, põletatakse ning tehakse biogaasi. Suvel salvestatakse seda maa sees 2 kilomeetri sügavustes puuraukudes, talvel võetakse välja, et linna kütta: „Praegu meid jäätmekompleksi ei viidud, kuid rääkisin MTÜ Eesti Jäätmehalduskeskus töötajatega, peaksime minema seda Salosse vaatama, sest plaanime ka Eestis jäätmete käitlemise viia sarnasele tasemele nagu Soomes.“
Vallavanem lausus veel, et Salo linnajuhid soovivad oma piirkonnas hakata loodussporti arendama ning olid huvitatud sellest, kuidas Anija vallas terviseradasid tehakse ja hallatakse. Nad plaanivad tulla neid Anija valda vaatama.




