Kuusalu vallavalitsus korraldas 7. oktoobril haridusasutuste töötajatele õppereisi Sipoo sõprusvalda Soome. Koos vallavanem Terje Kraanvelti ja juhtiva haridusspetsialisti Anu Kirsmaniga käisid sõprusvalla kolleegidel külas kokku 19 haridustöötajat Kuusalu keskkoolist, Kuusalu kunstide koolist, Kuusalu lasteaiast Jussike, Kuusalu noortekeskusest ja Kuusalu Hariduse Tugikeskusest, Kolga koolist ja lasteaiast, Kiiu Kiigepõnni lasteaiast, Vihasoo lasteaed-algkoolist.
Delegatsiooni võttis vastu Sipoo vallavanem Mikael Grannas koos vallavalitsuse haridusvaldkonna juhtidega, ka koolijuhtide ja lasteaia juhatajaga. Külastati vallakeskuses Nikkiläs asuvat hariduslinnakut, kus ühe katuse all on soome- ja rootsikeelne kool koos osade ühisruumidega. Administratiivselt on soome ja rootsi põhikool eraldi, samas teevad nad koostööd ja ühiseid üritusi. Ka on seal kultuuri- ja spordisaalid, konverentsiruumid ning ühiselamu. Päeva teises pooles läksid lasteaedade töötajad tutvuma Nikkilä lasteaiaga ja koolitöötajad jäid kogemusi vahetama hariduslinnaku kolleegidega. Veel käidi vaatamas Sipoos maa-alust spordikompleks-varjendit.
Anu Kirsman rääkis, et vahva üllatus oli, kui koolis võtsid neid vastu kolm eesti last, kaks neidu ja noormees, kes on sündinud Soomes ja õpivad seal. Noored tutvustasid külalistele kooli ja õuealasid eesti keeles.
„Algkoolis olid avatud klassiruumid, aga ka klassikalised klassiruumid. Välisjalanõusid oli vabalt mitmes pool hunnikus, kuid koolimaja oli väga puhas. Lõunasöök oli lihtne – pakuti kalapulki ja koorega keedetud kartuleid, mitut sorti salatit. Alanud õppeaastast on Soomes üleriigiliselt keelatud õpilastel tundide ajal isiklike digiseadmete kasutamine. Nägime, kuidas õpetajad tõid pärast tundide lõppu 8. klasside õpilastele kastid mobiiltelefonidega ja noored tulid oma telefone tagasi võtma,“ kirjeldas Anu Kirsman.
Ta lisas, et eesti noormees ütles, telefonide äravõtmine on OK, ja kui vanematele on vaja helistada, siis seda võimaldatakse. Kuna telefone päeval käepärast pole, on õpilased hakanud rohkem omavahel suhtlema ja ka raamatuid loetakse enam.
„Uurisime õppekavasid ja kuidas on Soomes kavandatud iga õpilase õpitee, ka hariduslike erivajadustega laste õpetamist. Huvitav on see, et põhikoolis on praktiline töökoha õpe, mis tähendab, et ühe nädala on noored tööl lasteaias, kohvikus, oma koolis. Tagasiteel saime laevas omavahel arutada nähtut ja oma haridusvaldkonna töökorraldust,“ kõneles juhtiv haridusspetsialist.






