USA sõdurid Hara lahes – oli, mida mõelda ja vaadata

4415

„Poleks aastaid tagasi osanud arvata, et ameeriklased on kunagi oma laevaga mu koduakna all,” kommenteeris üks rannaküla mees mõni päev tagasi.

Kogu eelmine ja suuresti ka see nädal oli Hara lahe äärsete külade ning Loksa linna elanike jaoks tavapäratu. Muidu vaikses lahes, kus aeg­ajalt on sõitnud laevatehase tellitud alused ning üksikud muud laevad, käis aktiivne liiklemine. Alates esmaspäevast, 7. juunist tegutses lahes 7 miinitõrjelaeva.
Rahvusvaheliste õppuste BALTOPS raames otsisid NATO ja partnerriikide laevad koos Eesti tuukritega Loksa sadama piirkonnast ning kogu lahest lõhkekehi, et ameeriklaste ja eestlaste ühisdessandi ajaks oleks akvatoorium ohutu.

Kokku avastati 9 pommi-miini. Neist suurim oli 600-kilogrammine pomm, mis tehti kahjutuks reede, 11. juuni õhtul kella 22 paiku. Kärgatus oli nii suur, et Loksa linna ja naaberkülade majad värisesid. Teised lõhkamised olid vaiksemad.

Veel uhkem vaatepilt avanes Hara lahes pühapäeva, 13. juuni hommikul, kui dessandiks jõudis kohale USA mereväelaev Gunston Hall. Seni päris suurtena tundunud miinitõrjelaevad paistsid selle müraka kõrval tagasihoidlikena.

Tippsündmus oli teisipäeva, 15. juuni hommikune maabumisõppus ehk dessant Loksa randa. USA merejalaväelased tulid Gunston Hallilt amfiibautode ning muu tehnikaga sadama kõrvale liivarannale, koos nendega saabus ka Eesti Kaitseliidu luurerühm. Kõigil huvilistel oli võimalus aktsiooni kohapeal jälgida.
Näidisõppust käisid vaatamas EV president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, kaitseväe juhataja Ants Laaneots ja paljud teised – kõrged sõjaväelased meilt ja partnerriikidest, Eesti mõned poliitikud, ajakirjanikud. Peeti kõnesid, tervitati ja tänati.

Päev varem, esmaspäeva hommikul samuti kella 9 ajal algas proovidessant. Kes juhtus nägema, sai aimu, mis järgmisel hommikul toimuma hakkab.

Kaitseliitlased kommenteerisid hiljem, et proovis sujus maabumine paremini. Teisipäeva hommikuks oli veetase meetri võrra tõusnud ning see tegi masinate maaletuleku keerulisemaks. Suured autod sõitsid dessantpraamilt maha ja läbi mere kiiresti randa, kuid väiksem, maastur, jäi kinni ning selle vedas amfiib­auto kaldale köie otsas.

Dessant algas pommipaukudega. Seejärel jõudsid Gunston Hallilt randa amfiibsõidukid, lasti suitsu. Teise lainena saabusid ühelt praamilt paadimoodi amfiib­auto ja teiselt kaks veokit ning maastur. Kolmanda lainena toodi praamiga kalda lähedale kaitseliitlaste ja merejalaväelaste segarühm, kel tuli paarsada meetrit sumbata läbi kohati rinnuni ulatunud vee. Korraks tiirutas teisipäeval kalda kohal väike helikopter.

Seejärel võeti eralduslindid eest ning kõigile anti võimalus tutvuda USA tehnika ja relvadega.

Kaameraid 15 telekanalist
Loksa rannas ei ole varem nii palju inimesi korraga olnud, arvasid kohalikud eakamad prouad. Pealtvaatajaid oli sedavõrd arvukalt, et ümberkaudsetesse tänavatesse oli raske autot parkida.

Kindlasti ei ole Loksal varem käinud ka nii rohkelt ajakirjanikke ega nähtud telekaameraid. Eesti kaitseväe teavitusosakonna andmetel olid kohal 15 telekanali esindajad Eestist, Leedust, Soomest ja Venemaalt ning uudisteagentuuridest Reuters ja APN. Peale nende veel kirjutav press ja fotograafid.

Rand oli jagatud kolmeks tsooniks – laevatehase tagusest jõest kuni Pargi tänavale jõudva teeni oli huviliste tsoon, edasi tuli VIP-telk ja pressiala ning seejärel dessandipiirkond. Mõned nurisesid, et vaatama pidi kaugelt, aktsioon venis, oleks võinud etendada ka näidislahingut, selgitav jutt ei kostnud kõlaritest ning inglisekeelset teksti tulnuks eesti keelde tõlkida, kuid üldisemas mõttes jäädi rahule.

„Kui sõdurid randa hakkasid tulema, tuli pisar silma. Ei oska inglise keelt, muidu küsiks ameeriklastelt, kas nad tegelikult ka meile appi tulevad,” ütles Elvi Reinvald Kemba külast ja jälgis, kuidas merejalaväelased tõstsid lapsi amfiibautole ning lasksid end koos uudistajatega pildistada.

Artur Talvik Tapurlast lausus: „Ennekõike tuleb iseendasse uskuda. Meie poisid peaksid kaitseväe läbi tegema.”

Mõnigi kohalik elanik meenutas, mismoodi nõukogude ajal oli rand okastraadiga kinni ja üles küntud, lahes liikusid NLiidu sõjalaevad ja kaldal patrullisid sõdurid – mõjusid pigem vaenlastena, kindlasti mitte kaitsjatena. Elati piiritsoonis ja pidevalt pidi piirivalvuritele näitama passi.

Uskumatu, et antakse relvi rahvale kätte
Sigula külavanem Rein Riiberg sõnas, et teda hämmastas Loksal, kuidas veoautod sõitsid dessantpraamilt vette ja suutsid meres liikuda: „Muidu oli kuidagi kondine, aga sai jänkisid näha. Imestan, et nad andsid inimestele püsse katsuda, relvad rändasid käest kätte.”

Vene perekond Loksalt, vanaema, ema ja tütrepoeg, juhtisid samuti tähelepanu merejalaväelaste sõbralikkusele. „Aga mis seal imestada, need on ju ameeriklased,” kommenteeris vanaema ja rääkis, et lapselaps on viimastel päevadel koos sõpradega olnud rohkem mere ääres vaatamas, kui viibinud kodus. „Vahva,” kinnitasid poisid ja lisasid, et uurisid pärast dessanti kõik masinad seest ja väljast mitu korda üle ning proovisid relvi.

Paljud pered olid vaatamas mitme põlvkonnaga. Lembit Laurent Tsitrest sõnas, et tuli koos pojaga Loksal toimuvat jälgima eeskätt pojapoeg Argo pärast: „Poisid peavad sõduriks kasvama, tahtma minna aega teenima.”

Jaak ja Helve Kiivit Suurpealt olid samuti koos poja ja pojapojaga. Nemad teadsid rääkida, et Gunston Hall pole kõige suurem laev, mis Hara lahes käinud. Kas 1984. või 1985. aastal peatus seal paar päeva aatomiristleja Kirov, see oli kogukam. Tookord anti Pärispea kalakasvatusse dosimeetrid ning tuli kiirgust mõõta.

Oli ka neid, kes kommenteerisid, et dessandi käigus pidid vette hüppama Eesti sõdurid, ameeriklased tulid randa masinatel ja kuivalt. Kuid Timmo Saarestik Kolga-Aablast, üks märjaks saanud luurerühma liikmetest, kinnitas mööda kiirustades, et ei olnud nii, vette tulid ka jänkid.

Gunston Hall lahkus Hara lahest 15. juunil kella 16 paiku.


* USA mereväelaev Gunston Hall on valminud juunis 1987 New Orleansis. Pikkust 186 meetrit. Kiirus 22 sõlme. Laeva ülesanne on vedada merejalaväelasi koos lahingvarustusega ettenähtud kohtadesse kogu maailmas ning viia sinna maabumismasinaid ja helikoptereid.

* BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, tänavu toimus 7.-18. juunini. Osalesid USA merejalaväelased, NATO Miinitõrjeüksus ja Balti Miinitõrjeeskaader, Eesti Kaitseliit ja Kaitsevägi, kokku 12 riigi esindajad. Toimumiskoha valisid ameeriklased, lennati üle Põhjaranniku, Hara laht sobis sügavuselt ning hea maabumisranna tõttu.

Eelmine artikkelLeiti suurtükimürsk
Järgmine artikkelKuusalu Autobaasi VOLVO-buss läbis 1000 kilomeetrit