Anija vallas suurenes puudega lapse hooldaja toetus

940

16-18aastase puudega lapse hooldaja toetus võrdsustati täiskasvanu hooldaja toetusega.

Eelmise aasta lõpus kinnitas Anija vallavolikogu määruse, millega kasvas 16-18aastase raske puudega lapse hooldaja toetus 15,34 eurolt 17,90 euroni ehk 240 kroonilt 280 kroonini. Sügava puudega 16-18aastase lapse hooldaja toetus suurenes 25,56 eurolt 31,96 euroni ehk 400 kroonilt 500 kroonini. Sama palju makstakse vallas hooldajatoetust täiskasvanud raske ja sügava puudega inimeste hooldajaile. 3-16aastase keskmise, raske ja sügava puudega lapse hooldaja toetus on 19,17 eurot ehk 300 krooni.

Anija abivallavanem Marge Raja selgitas, et 16-18aastaseid hooldatavaid lapsi on praegu vallas ainult üks, aga neid tuleb juurde, sest nooremad kasvavad suuremaks. Kokku on puudega lapsi Anija vallas alla 30. Hooldajatoetust saab ligikaudu 50 inimest ja see arv muutub iga kuuga mõne toetusesaaja võrra.

Raasiku, Aegviidu ja Kuusalu vallas ning Loksa linnas selle aasta alguses toetussummad ei kasvanud.

Loksal on raske ja sügava puudega inimeste hooldajate toetused vastavalt 25,56 eurot ja 38,35 eurot ehk 400 ja 600 krooni. Toetuse saajaid on linnas 34. Raasiku, Aegviidu ja Kuusalu vallas on need summad vastavalt 15,34 eurot ja 25,56 eurot ehk 240 ja 400 krooni. Toetuse saajaid on Raasiku vallas 32, Aegviidu vallas 1 ja Kuusalu vallas 67. Laste hooldajate toetused on kõigis neljas vallas ja Loksa linnas võrdsustatud täiskasvanute omadega.

Lisaks suurenenud toetustele Anija vallas, sisaldab vastuvõetud määrus veel mõningaid uuendusi.

Juurde on tulnud säte, mille alusel peab hooldaja sotsiaaltöötajat teavitama, kui toetuse maksmine peatub, lõppeb või toetussumma näiteks puude raskusastme kasvamise tulemusena muutub.

Marge Raja selgitas: „Ehkki sotsiaaltöötaja teavitamise tingimus oli varemgi lepingus kirjas, jäeti see sageli täitmata. Nüüd on säte olemas ka volikogu määruses, mis on lepingust kõrgem dokument. Loodame, et sedasi on tingimused inimestele mõistetavamad ning probleeme tekib vähem. Lisaks on määruses kirjas, kuidas määratakse toetused – missugused protseduurid tehakse ja nende täpne käik. Lisandunud on uued sätted, millega inimene väljendab oma nõusolekut hakata kellegi hooldajaks. Varem oli tegemist lihtsalt allkirjastatud avaldusega, nüüd on see sisuliselt kirjalik nõus­olek. Uus määrus peaks olema selgem ja muudatused on tehtud praktilistel kaalutlustel ning vajadusest tingituna.“