Vooluga on probleeme ka naaberkülades.
19. jaanuaril ilmus ajalehes Postimees artikkel, kus Voose külavanem Andrus Nilisk rääkis sagedastest voolukatkestustest, mis on juba aastaid külaelanikele tõsine probleem. Ka Sõnumitooja otsustas uurida elektriprobleemide kohta Anija vallas.
Andrus Nilisk rääkis, et Voose külas on tihti elekter ära, kuid eelmise aasta detsember ületas katkestuste arvult kõik senised kuud: „Viskas ikka kopsu üle maksa küll, kui jõululaupäeval läks üks faas ära, esimesel jõulupühal ei olnud üldse voolu, teisel jõulupühal anti üks faas pärast lõunat tagasi. Siis sai uuesti helistatud Eesti Energia rikketelefonile. Õhtul tuli avariibrigaad välja, vaatas madalpingeliini üle ning leidis teise faasi, kuid kolmandat mitte. Kui uuesti helistasin, vastati, et eelmisel õhtul tehti kõik korda, kuid siiski saadeti veel kord rikkemeeskond välja. Selgus, et puu oli liinile peale kukkunud. Esmaspäeva hommikul oli küll tunne, et maja õhksoojuspump andis otsad, konsulteerisin ka spetsialistidega, kuid õnneks vajas elektroonika restarti.”
Andrus Nilisk jutustas, et ka vana aasta viimasel päeval oli elekter mõnda aega ära: „Helistasin järjekordselt Eesti Energiasse. Vastati, et taastavad voolu orienteeruvalt südaööks – tegemist oli kõrgepingeliini avariiga. Tõenäoliselt tehti kuskil alajaamas ümberlülitus ning paari tunni pärast oli vool olemas.”
Katkestuste põhjuseid on Andrus Niliski andmetel mitmeid: „Alajaam on vana ja vajab rekonstrueerimist, puud on kõrged ja kukuvad liinidele. Me oleme siin metsa keskel ja valla äärealal, kuhu jookseb ainult üks liin ja seegi 18 kilomeetrit läbi metsa. Võibolla kohtades, mis on lagedamad või kuhu läheb rohkem liine, ei ole katkestused nii tavapärased.“
Ka naaberkülades Vetlas ja Külvandus on katkestused tavalised. Andrus Nilisk selgitab, et ehkki igal külal on oma alajaam, tekivad katkestused mõnikord kesk- ja kõrgepingeliinides ning aeg-ajalt on vool ära kõikides külades korraga, teinekord jälle ainult ühes või teises.
Eesti Energias Niliskit juba teatakse
Alajaama rekonstrueerimist oodatakse Eesti Energialt aastaid. Voose külavanema väitel räägiti jaama rekonstrueerimisest juba 2002. aastal. Seni pole midagi ette võetud.
„Nüüd räägiti küll, et projekteerimistööd uue jaama ehitamiseks juba käivad. Võibolla on siis lõpuks ka lootust, et tõepoolest saame korraliku alajaama, aga millal see tulla võiks, ei tea keegi. Uus projekt peaks esialgsetel andmetel puudutama ainult madalpinget.“
Külavanem on teatanud energiapakkujale voolu puudumisest lugematu arv kordi: „Ei oskagi öelda kui palju on neid kõnesid, mis ma olen elektrikatkestuste pärast teinud. Eesti Energias mind igal juhul juba teatakse. Kui helistan, et Voose külas on jälle voolukatkestus, siis küsitakse, kas helistan Suurekivi talust.”
Ehkki Andrus Nilisk on Eesti Energialt probleemi kohta pidevalt aru pärinud, siis Postimehele ta sellest ise ei teatanud.
„Kanal 2 reporter Tanel Talve on meie külast. Temal on meedias tuttavaid ja eks ta rääkis nendele sellest, mis Voosel toimub. Postimees võttis minuga ise ühendust,“ sõnas Andrus Nilisk.
Selle aasta alguses ei ole Voosel voolukatkestustega veel probleeme olnud. Andrus Nilisk arvas, et detsembris võisid elektrihäiretele kaasa aidata lumetormid, samas on aastate vältel olnud küllalt päevi, kus pole mingit tormi, aga vool kaob ikka.
Mujal vallas probleeme pole
Anija abivallavanem Urmo Sitsi kinnitas, et mujal vallas pidevaid probleeme vooluga ei ole: „Tormidega neid mõnikord ikka tekib, aga Voose kandi voolukatkestused on tõepoolest pretsedent.“
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ütles Sõnumitoojale, et ilmastiku mõjude vähendamiseks tuleks õhuliinid asendada maakaablitega. Õhuliinide asendamine on aga väga kulukas tegevus ning kuni need ei ole amortiseerunud, pole mõtet demonteerida. Sel aastal on Anija vallas plaanis paigaldada maakaabel Saunja-Kehra ja Kehra-Lilli vahele. Voose alajaama projekti elluviimise ja jaama valmimise kohta Eesti Energia informatsiooni ei andnud.
