Kulturist SANDER SAARE Raasikult treenib profikarjääri nimel

4305
Aruküla ja Raasiku jaanitule üllatusesineja oli 3 aastat kulturismiga tegelenud SANDER SAARE. Foto Ülo Udumäe
Aruküla ja Raasiku jaanitule üllatusesineja oli 3 aastat kulturismiga tegelenud SANDER SAARE. Foto Ülo Udumäe

19aastane Raasiku noormees SANDER SAARE tegi Raasiku ja Aruküla jaanitulel esimesed avalikud esinemised.

Kui Sander Saare 22. juuni õhtul Raasiku jaanipiduliste ette astus ning muusika saatel oma muskleid näitas ja poose võttis, kogunes lava ümber palju üllatunud ja elevil rahvast. Paljud mäletasid noormeest kui tagasihoidlikku poissi, kes millegagi eriti silma ei paistnud. Päev hiljem kordus samasugune populaarsus Aruküla lauluväljakul.
Sander Saare, kes on kulturismiga tegelenud 3 aastat, märkis, et oma esimeste esinemistega ta väga rahule siiski ei jäänud: „Teatud poosid ei tulnud kõige paremini välja, unustasin enamikes poosides mõned lihasgrupid pingutamata. Võistlusvormini on veel treenida küll. Publik kindlasti puudusi ei märganud, sest tavainimese ja spetsialisti pilk erinevad nagu öö ja päev. Tavainimene ei saa aru, kas pekki on seljas 10 kilo rohkem või vähem, tema vaatab pekikihti ja ütleb, et nii suur ja võimas, palju vingem kui enne. Tegelikult on vorm aga hoopis kehvem.”
Koduvalla publiku ees olid tema esimesed ülesastumised. Kulturist märkis, et kord sai koolis ühe ürituse jooksul särk seljast visatud, aga spetsiaalselt etteaste jaoks ta pole varem harjutanud. Ta sõnas, et on valmis ka edaspidi sellisest pakkumisest kinni haarama, kui keegi on huvitatud.
Sander Saare elab Raasikul ning lõpetas Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis 11. klassi. Ta rääkis, et sügisel läheb  oma esimestele võistlustele Lätti ja Saksamaale: „Kui midagi teen, siis korralikult ja pühendumusega või siis ei tee  üldse.  Kulturismi  teen  täie  tõsidusega, see pole nagu jalgpall või korvpall, kus areng toimub iga mänguga. Kui sageli võistelda, peaks olema kogu aeg võistlusvormis,   mis   tähendab,   et   aega   edasi  arenemiseks  ei  jää,  sest  võistlusteks  ettevalmistamise  ajal  on  toitumine  ja  treening  teistsugused.”
Lapsena unistas ta profijalgpalluriks saamisest, mängimist alustas umbes 8-9aastaselt: „15-16aastaselt hakkasin mõtlema, et olen paks. Siis tekkis esimene suurem eesmärk, mille nimel pingutada. Hakkasin käima jooksmas, võtsin kasutusele hantlid, mis olid mitu aastat niisama vedelenud. Hakkasin ka vähem sööma. Algus oli kaootiline, treenisin nii, nagu olin kusagilt kuulnud.”
Ta sõnas, et tulemused tulid kähku ning see vaimustas teda: „Hakkasin toitumise ja trenni kohta rohkem uurima, leidsin pilte välismaa profikulturistidest, kuulsin, et Arnold Schwarzenegger oli kunagi kulturist. Nägin ta pilti ja teadsin, et tahan ka suuri lihaseid, samas ei mõelnud kohe, et tahan saada maailma parimaks. Meeldis, kuidas keha arenes ning tekkisid muutused.”
Jalgpalliga tegi ta lõppearve pärast kulturismiga alustamist. Trenni teeb Sander Saare praegu keskmiselt 4 korda nädalas: „Kulturismis ei kehti reegel, et mida rohkem trennisaalis oled, seda kiiremini arened. Vastasel juhul elaksid tõsised kehaehitajad ainult saalis. Varem treeniti igal päeval mitmeid tunde päevas, sest teadmisi nappis ja lähtuti loogikas, et mida rohkem, seda parem. Pigem on asi eelistuses ja usus,  mis toimib paremini.”
Ta jutustas, et kui uskuda oma treeningmeetodisse, on tahtmine pingutada ja keskendumine trennis parem: „Treenin praegu kergemalt, lasen kehal taastuda, nädalas tuleb keskmiselt neli trennipäeva. Raskematel perioodidel viis-kuus päeva nädalas. Treenin keskmiselt tund-poolteist.”
Trennid on tal paika pandud nii, et lihasgrupid on ära jaotatud päevade peale ning harjutused on vastavalt lihasgrupile: „Kui on jalapäev, siis sooritan jalgadele neid harjutusi, mis vihikus kirjas. Harjutuste puhul on paigas seeriad ehk mitu korda teen läbi mingit harjutust puhkepausidega ning kordusvahemik ehk mitu kordust ühes seerias teen. Lisaks jõuharjutustele teen ka aeroobset trenni – sõidan rattaga või jooksen. Võistlusettevalmistuse ajal on trenniaeg kindlasti pikem.”
Toitmisel ja treeningutel annab talle nõu treener Marko Tooming, kes aitab teha vormipilte. Sander Saare usub, et treeneri objektiivne silm on väga tähtis, et keha arengut kõrvalt vaadata: „Treener ütleb, kas on paremaks läinud, mis korrektuure on veel vaja teha ja milline lihasgrupp vajab rohkem tähelepanu, sest keha peab olema proportsioonis.”
Söögikordi on tal päevas keskmiselt 5-7. Rasvad, valgud ja süsivesikud peavad olema kindlas vahekorras ning päeva lõpuks arvutab ta välja, kas on saanud kõike piisavalt. Toiduained tuleb ära kaaluda, sest silma järgi on raske hinnata. Enamike toiduainete toiteväärtused on talle juba pähe kulunud.
„Toiduained hoian võimalikult täisväärtuslikud – viineri asemel söön liha, saia asemel leiba, margariini asemel oliiviõli,” kirjeldas ta.
Sander Saare eeskuju on Egiptuse kulturist Mamdouh „Big Ramy” Elssbiay, kelle lihaste kuju, kehatüüp, mass on ideaalne.
Eesti kulturistidega tema sõnul läbisaamine väga hea pole: „Internetis ollakse rohkem vaenlased, näiteks Fitnessi ja Bonsuna internetilehekülgede liikmed konkureerivad omavahel. Võitlus käib toidulisandite hindade üle. Päriselt ei tee keegi kellegi toidulisandeid maha ja kõik on sõbrad ja internetis kirjutatud tekst võetakse tagasi. Päriselus ollakse üksteisele pigem toeks.”
Ta rääkis, et kuna pole Eesti kulturistidega kordagi laval kõrvuti seisnud, ei saa ta ennast nendega otseselt võrrelda: „Üks asi on piltide peal võrrelda ja kõrvuti seista hooajaväliselt, kui üks mees suurem tänu kõrgemale rasvaprotsendile. Teine asi on olla laval võistlusvormis, kus vastavad parameetrid on samad.”
Sander Saare märkis, et on kujunenud kinnisidee, et tahab kunagi saada mister Olympiaks ehk esikulturistiks: „Sinna on veel minna omajagu. Lähieesmärk on saada viie aasta jooksul profikulturistiks.”
Ta tõdes, et kui alustas kulturismiga, oli tagasiside sõpradelt-tuttavatelt pigem negatiivne: „Üritati maha teha ja öeldi, et niimoodi on mõttetu süüa, visati nalja ja naerdi. Läks aeg edasi, tuli järjest rohkem positiivset suhtumist, kuna nähti tulemusi ja harjuti ära. Kindlasti on neid, kes suhtuvad negatiivselt, aga enam see mulle korda ei lähe, pigem teeb nalja. Nüüd tullakse juba küsima abi ja nõu, soovitakse edu ja hoitakse pöialt.”
Sander Saare märkis, et kulturism meeldib talle, sest tunneb, et see tuleb tal hästi välja: „Mul on tahe pingutada ja edasi areneda. Tahan olla tulevikus teistele suur eeskuju ja motivaator. Pidades kinni treeningutest ja vastavast toitumisest suudan seda. Vahepeal võib end vabaks lasta, kui tihti ja kuidas, sõltub hetkeeesmärkidest ja -positsioonist. Mulle meeldib olla pühendunud ja mõttega, et ehk saab minust tulevikus selles valdkonnas tegija.”