Anija valla noorsootöö ümarlauas kõneldi riskinoortest

1252

Anija valla noorsootöö ümarlauas otsustati teha erinoorsootöö töörühm.

Neljapäeval, 9. aprillil toimunud noorsootöö ümarlauas osalesid peale vallavalitsuse ja volikogu esindajate ka koolide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste ning Kehra koguduse esindajad.
Skype vahendusel tutvustas Maret Lepiksaar Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest võimalusi, mida nemad noorsootöövaldkonnas pakuvad: loengud koolides, suveseminarid ja muu taoline. Seejärel kõnelesid erinevate asutuste esindajad, mis on neil tehtud ja mis plaanis.
Anija vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi tegi ettepaneku tutvustada  valla  noorsootööd  ka  volikogule, sest seni pole noorsootööst volikogu istungitel eraldi kõneldud.
„Valla arengukavas on noorsootööd kajastatud minimaalselt, võiks olla palju rohkem, muidu hakkab see pärssima meie tööd –näiteks paljudele projektidele ei saa raha, kui neid pole kirjas arengukavas. Oleme praegu kirjutanud projekti robootikaringi avamiseks,“ rääkis vallavalitsuse noorsootöö  spetsialist  Tuuliki  Rohtla.
Seetõttu lepiti ümarlauas kokku, et Kehra noortekeskuse töötajad vaatavad üle riikliku noorsootöökava ning teevad kokkuvõtte, mida sellest võiks lisada valla arengukavva. Peale selle tehakse ettepanek minna Anija valla noorsootööd maikuus tutvustama vallavolikogule.
Elav arutelu tekkis ümarlauas erinoorsootööd puudutaval ehk niinimetatud riskinoorte-teemal.
„Kehras on umbes kümneliikmeline 10-14 aastaste noorte punt, kellega on probleeme igal pool, nii koolis, spordikeskuses kui tänaval. Arutasime, mida nendega ette võtta. See ei ole lahendus, kui keelata neil noortekeskuses käimine,“ ütles Tuuliki Rohtla.
Ta lisas, et sai ümarlaual idee kutsuda kokku erinoorsootöö töörühm, mis hakkaks välja selgitama, mis võimalused on riskinoortega tegelemiseks: „Nendega ei saa tegeleda teiste kõrvalt, nad vajavad eraldi tähelepanu. Jalgratast pole vaja leiutada, vaid tuleks vaadata, mis on juba olemas. Näiteks MTÜ Mudamadrused teevad just riskinoortele mõeldud ellujäämiskursusi. Meil on taolisi suviseid laagreid varem tehtud, kuid ühekordsete projektidena ja üksnes neile noortele, kes on arvel alaealiste komisjonis. Nüüd tuleks välja selgitada, millised võimalused on kohapeal kõigile riskinoortele neid huvitavate tegevuste pakkumiseks, kas meil on selleks kõige rohkem vaja rahalist või inimressurssi.“
Tuuliki Rohtla märkis, et tal endal on väga positiivne kogemus õpilasmaleva läbiviimisest: „Need, kes osalesid õpilasmaleva tegevuses ja üheskoos näiteks koristasid, ei läinud hiljem enda tehtut lagastama või lõhkuma.“
Noorsootöö spetsialist avaldas lootust, et ehk õnnestub juba sügisest pakkuda kohalikele noortele rohkem tegevust.
„Ehk on meil kohapeal inimesi, kes sooviksid midagi selles valdkonnas ära teha. Usun, et kui meil õnnestub käivitada robootikaring, tekitab ka see nende seas elevust ja huvi,“ lausus ta.
Noorsootöö ümarlauad toimuvad Anija vallas kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Sinna on kutsutud valla erinevate noortega tegelevate asutuste ja ühenduste esindajad.

Eelmine artikkelTV3 uudislõik Aruküla koolist käivitas sisejuurdluse
Järgmine artikkel„Kodutunde” abil Raasikul tehtud remont on valmis