Möödunud nädalal postitas Anija valla kultuurikeskus sotsiaalmeediakanalitesse küsimustiku „Anija vald – kultuurne või kultuuritu“. Selles palutakse vallaelanikel vastata küsimustele, millistest koduvallas kultuuri- ja spordivaldkonnas ning looduses toimuvatest üritustest on nad huvitatud, millistel üritustel on Anija vallas käidud ja käiakse ka edaspidi. Samuti oodatakse ettepanekuid, milliseid üritusi võiks Anija vallas veel teha, millele võiksid korraldajad edaspidi rohkem tähelepanu pöörata ning millise ürituse korraldamisest sooviksid vastajad osa võtta või mida ise läbi viia. Vastuseid oodatakse 17. septembrini ning vastajate vahel loositakse välja Anija valla rahvamajade kinopileteid ja pileteid Anija mõisa püsiekspositsiooni külastamiseks.
Valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert selgitas, et eesmärk on muuta kultuurijuhtimine paremaks ning pakkuda elanikele eelkõige neid huvitavaid tegevusi ja üritusi.
„Kultuuriürituste all pean silmas ka neid, mida teevad Anija Valla Spordimaailm, Anija mõis, Kehra muuseum, kogudused. Et seda kõike paremini hallata, soovime panna kokku valda hõlmava ühtse 2024. aasta kultuurikava koos ürituste eelarvega ja esitada vallavalitsusele. Kuna raha, mida kultuurile järgmistel aastatel saame, on ilmselt väiksem kui senini, soovime, et kultuuritegevus oleks paremini juhitud,“ rääkis Veiko Veiert.
Tema sõnul on juhtunud, et mõnel nädalavahetusel ei ole vallas ühtegi kultuuriüritust, mõnel seevastu on neid nii palju, et inimesed kõikjale ei jõua. Ühtne kultuurikava aitab seda vältida: „Teine soov on teha rohkem koostööd – ehk saame mitme väikese ürituse asemel tegijaid, inventari ja raha kokku pannes teha ühe suure.“
Küsitluse kaudu soovib kultuurikeskus saada ülevaadet, kuidas Anija valla elanikud kultuuri tarbivad ja mida veel sooviksid: „Tahame teada saada, kas liigume õiges suunas, et raha, mille eest kultuuriüritusi teeme, tooks ka tagasi, ei oleks niisama kulutatud.“
Valla kultuurijuht märkis, et tähtis ei ole niivõrd küsitlustele vastanute arv, kui vastuste sisukus: „Loomulikult on vastama oodatud kõik vallaelanikud, kuid eelkõige ootame, et inimesed tõesti mõtleksid kaasa ja annaksid teada, mida nad soovivad, paneksid oma ettepanekud kirja. Veel toredam, kui pakutakse välja ideid, mida ise tahetakse korraldada. Kultuurikeskus saab sellisel juhul pakkuda tuge, toetada rahaliselt või inventariga. Kindlasti teeme meie edasi ülevallalisi suurüritusi, nagu Anija valla päev või Silvi Vraidi muusikapäev Kehras, kuid kogukonnaüritusi, näiteks jaanitulesid, võiksid küll korraldada kohalikud inimesed. Ei pea olema nii, et ainult nii-öelda ülevalt öeldakse, mida ja kuidas tuleb teha.“
Töögrupp kultuurikava koostamiseks
Juulis moodustati valla kultuurikava 2024+ koostamiseks töögrupp, kuhu kuuluvad lisaks Veiko Veiertile veel Tiina Silem ja Janne Kallakmaa Anija vallavalitsusest, Ülle Daut Anija mõisast, Tanel Laanmäe Anija Valla Spordimaailmast, Marilin Pehka Visit Kõrvemaast, Anne Oruaas Kehra muuseumist, Hendrik Lillsoo valla noortekogust, kogukondade esindajana vallavolikogu liige Triinu Allipere ning piirkondade kultuurijuhid Birgit Pihlamäe ja Anna Nilisk.
„Oleme töögrupiga pannud paika sihid, kuhu liigume. Esimene eesmärk oligi elanike seas küsitluse tegemine. Septembri jooksul kohtub töögrupp eri sihtrühmade esindajatega – noorte, tööealiste inimeste ja eakatega, et veel detailsemalt selgitada, milliseid kultuurialaseid ettevõtmisi mingis vanuses inimesed ootavad. Saadame ka allasutustele järgmise aasta kultuurikava projekti, et nad seda oma kavandatavate üritustega täiendaksid,“ rääkis Veiko Veiert.
Küsitluse ja vestluste põhjal koostatakse 31. oktoobriks Anija valla kultuurikava 2024+, kus on kirjas konkreetsed üritused ning ka eelarvekava, kui palju on nende ürituste läbiviimiseks vaja tuleval aastal raha. Kultuurikava esitatakse kinnitamiseks vallavalitsusele.
Aegviidul ja Kehral ühine kultuurijuht
Alates 1. aprillist on Kehra, Alavere ja Voose rahvamajasid haldava Anija valla kultuurikeskusega liidetud ka Aegviidu rahvamaja. Veiko Veierti sõnul oli tegu peamiselt administratiivse muutusega.
„Valla kultuurikeskus ja Aegviidu rahvamaja tegid koostööd ja olime kultuuriliselt üks organism juba varem, muutus oli pigem juriidiline, varem aktsepteeris rahvamaja juhataja ise arveid ja tegi palkasid, nüüd teen mina. Kultuuritegevuses Aegviidu rahva jaoks see midagi ei muutnud,“ lausus ta.
Algaval hooajal on Aegviidu kultuurielu korralduses ajutised muudatused – lasteaiamaja remondi tõttu kolivad kaks rühma rahvamajja: „Otsime praegu võimalusi, kuidas aasta aega pakkuda Aegviidus endiselt kultuuriüritusi ja tegevusi. Kultuurita Aegviidu kindlasti ei jää. Ringid, mis tegutsesid rahvamajas eelmisel hooajal, kindlasti jätkavad, saame neile asenduspinnad spordihoones ja koolimajas. Ajal, kui me rahvamaja kasutada ei saa, püüame võimalikult palju teha vabaõhuüritusi. Mingil määral saame kasutada ka Tervisedepood, sealset väikest saali. Otsime veel kohta, kus näidata kino ja korraldada kontserte.“
Pisut on muutunud ka kogu Anija valla kultuurikorraldus, ametis on taas kaks piirkondlikku kultuurijuhti. Alavere ja Voose piirkonna kultuurijuhina jätkab Anna Nilisk, varasem Aegviidu rahvamaja juhataja Birgit Pihlamäe on Aegviidu ja Kehra piirkonna kultuurijuht.
Veiko Veiertil täitus möödunud nädalal aasta Anija valla kultuurikeskuse juhina: „Mind on siin väga hästi vastu võetud ning olen selle aasta jooksul väga palju õppinud. Lisaks sellele, et läbisin koolituse ning sai 6. taseme kultuurikorraldaja kutsetunnistuse, sain esimese tööaasta jooksul näha kõiki suuri ettevõtmisi, mis Anija vallas toimuvad, paljudel neist olin korraldaja. Esimest korda olin ka ülemaakonnalise põlvkondade laulu- ja tantsupeo korraldaja.“