Sel aastal on Anija valla külavanemate koosolekud toimunud kolm korda, järgmine kohtumine on novembris.
Valitud külavanemad on: Andrus Nilisk Voosel, Endla Gellert Vetlas, Helve Kotkas Rookülas, Pille Kulla Anija ja Kuusemäe külas, Viktor Kropatšjov Härmakosus, Anneli Verpson Kihmla ja Salumäe külas, Bruno Engel Lillis, Martin Kuivallik Pikva ja Arava külas ning Urve Külv Linnakses. Alaveres külavanemat ei ole, küll aga on külaelu arendamiseks loodud MTÜ, mille eestvedajad on Valdo Sööt ja Jaanus Kalev. Piibe maantee äärsete külade elanikud on moodustanud MTÜ Soodlast Kõrveni, selle tegevust juhivad Marili Tammaru ja Kaisa Tamkivi.
Anija vallas on 31 küla. Külavanemaid on 9, neist 3 on kahes külas. Peale selle on külaelu arendamiseks moodustatud kaks MTÜd piirkondades, kus külavanemaid pole.
„Külavanem valitakse ametlikult: koosolekul peab tema poolt hääletama vähemalt 20 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Reaalne elu on näidanud, et see on küllaltki suur number,“ sõnas abivallavanem Marge Raja.
Ta kinnitas, et vallavalitsus pole külavanemate kokkusaamisele kutsunud üksnes ametlikult valitud külavanemaid, vaid ka teisi aktiivseid külaelanikke ning kohalike MTÜde esindajaid: „Meie listis on küladest 18 kontakti, need on head partnerid kohapeal, usun, et nad katavad ära enam-vähem kogu valla külad.“
Esimest korda kohtusid Anija külavanemad vallavanem Arvi Karotami kutsel tänavu aprillis, siis oli kohal seitse külaesindajat. Tookord arutati jaanitule korraldamist külades. Vallavalitsuse ja volikogu esindajad rääkisid oma plaanidest ja kuulasid, mis teeb erinevate külade elanikele muret. Augusti lõpus toimunud koosolekul tutvustati investeeringuid, mis Anija vallas lähiajal kavas, kõneldi ka hulkuvate koerte-kasside probleemist ning suvisest muruniitmisest.
„Nende kokkusaamiste juures on positiivne, et saame vastastikku infot vahetada – meie saame külaelu eestvedajatele anda teada, mis on vallavalitsuses teoksil, ning nemad edastada meile probleeme, mis on külades. Saame anda nõu probleemide lahendamiseks või edastada kuuldud info neile, kes saavad aidata lahendada. Oleme külavanematelt ka eelnevalt küsinud, millistele küsimustele nad sooviksid ümarlauas saada vastuseid,“ rääkis Marge Raja.
Esimene kokkusaamine oli Kehras, teine Alaveres. Järgmine peaks toimuma novembris Anija mõisas: „Püüame kohtuda erinevates kohtades. Iga kokkusaamise alguses annab kohaliku elu eestvedaja ülevaate sealsetest tegemistest, nii saavad nad ka üksteisest rohkem teada. Soovime aidata luua küladel ka omavahelisi suhteid ja tekitada külade võrgustikku.“
