„See on hea näide, et korterelamuid on võimalik ja vajalik renoveerida energiasäästlikuks mitte ainult linnas, vaid ka külakeskkonnas,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi, kui korteriühistute suurfoorumil kuulutati Eesti korteriühistute edukaimaks renoveerimisprojektiks 2022. aastal Anija valla KÜ Alavere Kose mnt 22.
Alavere kolhoosiaegse 24 korteriga maja renoveerimine läks maksma ligi 1,1 miljonit eurot. Selle eest vahetati majasisene kütte- ja veevarustussüsteem, fassaad soojustati ning kaeti fassaadikividega, vana eterniitkatus asendati uue plekk-katusega, pööning soojustati puistevillaga, paigaldati uued kolmekihilised pakettaknad, klaasiti rõdud ja vahetati välisuksed, uuendati koridoride ja keldrite elektrisüsteem ning laiendati parklat, kus on nüüd 34 autokohta. Poole renoveerimiseks kulunud rahast andis Kredex, Anija vallaeelarvest toetati 13 703 euroga, mis läks parkla laiendamiseks, lisaks võttis korteriühistu 550 000 eurot laenu.
Vanast kolhoosimajast moodsaks elamuks
Alaveres on kümmekond kolhoosiajal ehitatud kortermaja. Kui katlamaja katel aastaid tagasi lõhkes, tuli igal sealt toasooja saanud majal leida muu lahendus. Kose maantee 22 maja keldrisse pandi esialgu elektroodkatel, kui elekter läks kalliks, asendati põlevkiviõlikatlaga.
„Mahutid haisesid, põlevkivihais levis üle küla. Panime küll ventilatsioonitorusid, kuid kogu maja väljanägemine oli must ja õnnetu,“ kirjeldas korteriühistu juht Jaanus Kalev.
Kui ta kuulis, et kortermajade rõdupaneelide kinnitused võivad olla defektidega, hakkas ühistu juhatus planeerima vana maja renoveerimist. 2017. aastal sai ühistu juht Kredexis aktsepteeritud tehnilise konsultandi Rein Madissoni kontaktid ning kutsus ta korteri-
ühistu koosolekule.
Jaanus Kalev: „Selgitamist oli parasjagu. Tegime majarahvale mitu koosolekut, kus seletasime põhjalikult, millised on meie võimalused maja renoveerimiseks, millises mahus seda võiks teha, millised on Kredexi nõuded ja millega tuleb arvestada, kui võtame renoveerimise ette. Kahtlusi oli, kuid üldiselt suhtusid inimesed positiivselt.“
Esimese asjana tehti Anija vallavalitsusele taotlus, küsiti nõusolekut rajada valla maale maaküttetorustik. Pärast nõus-oleku saamist telliti renoveerimisprojekt. Kui täislahendusega projekt oli olemas ja läbinud Kredexi ekspertiisi, telliti eelarvestus renoveerimistööde maksumuse kohta. Vajalikus suuruses ja sobivatel tingimustel laenu sai korteriühistu kolmandast pangast, kelle poole pöörduti, see oli LHV Pank.
Maja renoveerimine algas eelmise aasta veebruaris. Ehitusfirma Baltivara Ehitus valiti riigihankekeskkonna kaudu. Omaniku esindajana hakkas järelevalvet tegema Rein Madisson.
„Ehitusfaasis on omaniku järelevalve kui omaniku tõelise esindaja olemasolu väga oluline. Ta oli kogu aeg juures, tegelikult aitas juba veel enne seda otsustada, millist küttelahendust võiksime eelistada, kuidas tasakaalustame küttesüsteemid, kas vahetame aknad välja ja nii edasi. Tema soovitus oli ka juba hinnapakkumiste küsimisel arvestada, et ehituse kogumaksumusest 7 protsenti jääks reservi. Sellest oli vana maja renoveerimisel kasu, tulime ilusasti välja,“ rääkis Jaanus Kalev.
Ehitajale oli antud tähtaeg, et möödunud aasta 1. septembriks peab uus küttesüsteem töötama. Nii ka läks. Selleks ajaks olid kõigi korterite vanad radiaatorid koos torudega uute vastu vahetatud, asendatud ka veetorustik, paigaldatud uued kaugloetavad veearvestid ning soojustagastusega küttesüsteem valmis ja töötas.
Renoveerimistööd lõppesid küll aasta tagasi, mullu novembris, kuid päris lõppenuks sai need ühistu juhi sõnul lugeda alles tänavu suvel: „Kuna raha jagus, panime katuse lõunapoolsele osale päikesepaneelid. Taotluse liitumiseks tegime Elektrilevile eelmise aasta septembris, küsisime luba 30 kilovati elektri võrku müümiseks. Taotlust menetleti viis kuud, tänavu veebruaris saime vastuse, et liitumine läheb meile maksma 3,2 miljonit eurot. Tegime uue taotluse, et panna tööle ainult pool elektripargist, 15 kilovatti, selle eest oleks tulnud maksta 32 000 eurot. Ostsime siis nanotootmisseadme, et toota elektrit ainult oma majale. Tegime lepingu ära ning juulis saime särtsu sisse. Võrku tohime müüa 0,7 kilovatti tunnis. Septembris tootsid päikesepaneelid majale üle 1000 kilovatt-tunni elektrit.“
Renoveeritud ühistu kolmetoalise korteri kommunaalkulud koos laenu tagasimaksega on Jaanus Kalevi sõnul nüüd keskmiselt 200-250 eurot kuus. Remondifond, millest ühistule võetud laenu tasutakse, on 2,15 eurot ruutmeetri kohta.
„See on sama palju, kui paar aastat tagasi. Põlevkiviõli, millega siis kütsime, maksab nüüd selle ajaga võrreldes topelt,“ lausus ta.
Praegu tegeleb Alavere korteriühistu majale generaatorivõimekuse loomisega. Selle vajadusega ei osatud renoveerimisprojekti tellides veel arvestada.