Tapurla sadamas õnnistati merepäästekaater VARVARA

4659

MTÜ Juminda Poolsaare Selts tegi sõidukõlblikuks veeteede ametilt saadud kaatri.

MTÜ Juminda Poolsaare Selts hakkas veeteede ameti kaatrit restaureerima poolteist aastat tagasi. Pühapäeval, 3. augustil sai kaater valmis ning nimeks pandi Varvara. Juminda vabatahtlikel merepäästjatel on nüüd neli erapaati.

Juminda seltsi juhatuse liige Artur Talvik kirjeldas, et paadi õnnistamine on palju mereajalugu näinud Juminda poolsaare jaoks suur päev: „Vabatahtlik merepääste sai siinkandis alguse juba tsaariajal, kuid katkes Nõukogude Liidu tulekuga. Nüüd hakkab see vaikselt taastuma ning mul on hea meel, et Juminda merepäästeühingus on 16 koolitatud liiget, kellest seitse on läbinud teise astme koolituse. Liituda soovijaid on veelgi.“

Ta jutustas, et uue paadi saamise lugu algas poolteist aastat tagasi: „Saime teada, et veeteede ametil seisab kai ääres kasutuseta laev. Otsustasime selle endale küsida ning saime. Enne meid olid laeva endale soovinud Purtse vabatahtlikud päästjad, kuid see oli aeg, mil riigil ja vabatahtlikel päästjatel polnud veel lepingulist suhet ning neid ei usaldatud mittetulundus­ühingutele anda.“

1991. aastal Soomes ehitatud laev on unikaalne, sellest tehti ainult näidiseksemplar ning rohkem selliseid laevu ei ole. 1994. aastal ostis Eesti riik aluse ära ning andis veeteede ametile, kes käis sellega Tallinna lahel laevu kontrollimas. 2004. aastal jäi kaater kai äärde seisma, kust Juminda selts tõi selle nüüd, 10 aastat hiljem Tapurla sadamasse.

Laeva õnnistas Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileet, kes jutustas laeva nime saamislugu: „Varvara nimega on Jumindal pikad traditsioonid ning sellest saanud merepäästetegevuse sümbol. Kaeralastiga kaubalaev sattus Juminda poolsaare idaküljel merehätta, kohalikud elanikud päästsid kapteni ning tema pere. Tänutäheks kinkis kapten raha, mille eest ehitati luubikuurid Jumindale, Pärispeale ning Rammu saarele ning sündisid merepäästeühingud. Varvara nime kandis ka Juminda kunagine päästepaat.“

Urmas Karileet kiitis, et vanad traditsioonid on taas au sees: „Põhja-Eesti rand on väga pika meretraditsiooniga. Tänu Jumalale on siinkandis inimesi, kes on hakanud taas merepäästega tegelema.“

Varvara peal löödi tantsu

Artur Talvik märkis, et laeva taastamine oli kogukonda ühendav tegu: „Meeskonnaliikmed on matnud sellesse palju oma ajast, kokku tuli töötunde üle 600. Kulus ka palju raha, kuid paaditeeninduses oleks läinud see veel palju kallimaks. Usk kogukonna jõudu suurenes seega tohutult, tegime seda ju meie endi turvalisuse nimel.“

Merepäästekaatriga Varvara tegi esimese proovisõidu puhkpilliorkester.
Merepäästekaatriga Varvara tegi esimese proovisõidu puhkpilliorkester.

Ta ütles, et selts saab raha eraannetustest ja fondidest: „Merepääste eest saame tasu ainult siis, kui on eluohtlik situatsioon. Siis makstakse päästjatele tunnitasu ning kütusekompensatsioon. Politsei- ja piirivalveameti ning vabatahtlike meeskondade vahel on sõlmitud lepingud.“

Šampanjapudeli lõi vastu Varvarat puruks Kristina Hääl, pärast pidulikku tseremooniat ronis kogu meeskond kaatri peale ning tantsis laulu „Varvara“ järgi, mille on kuulsaks laulnud Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik.

Juminda vabatahtlikke merepäästjaid tulid tervitama ka Juminda külavanem Karli Lambot, Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman ning vallavanem Urmas Kirtsi.

Artur Talvik kuulutas välja, kes saab uue kaatri peal juhtivad ametikohad – esimene kapten on Tarvi Velström, peamehaaniku ülesandeid täidab Ulvar Veldi, päästemeeskonna treeneriks saab Erti Paalberg.

KARLI LAMBOT kinkis kaatri Varvara kaptenile TARVI VELSTRÖMILE aeru, ARTUR TALVIK andis pähe kaptenimütsi.
KARLI LAMBOT kinkis kaatri Varvara kaptenile TARVI VELSTRÖMILE aeru, ARTUR TALVIK andis pähe kaptenimütsi.

MTÜ Juminda Poolsaare Selts koostas mõned nädalad tagasi  aruande oma toetajatele. Seal on kirjas, et viis aastat tagasi asutati MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse. Kuna selle ajaga tuli seltsile tegevusi juurde, nimetasid liikmed seltsi MTÜks Juminda Poolsaare Selts, millel on kolm tegevussuunda – korrakaitse, merepääste ja poolsaare arengukava täitmine.

Aruandes on kirjas, et 5 aasta jooksul on korrakaitsjad teinud üle 300 patrullsõidu, mille tulemusena on kuritegevus peaaegu kadunud. Vabatahtliku merepäästega on selts tegelenud 3 aastat. Nad on ostnud endale päästevarustust, teinud  liikmetele  esmaabi-  ja  reostustõrjealast täiendkoolitust, taas-elustanud Juminda merepäästejaama.