Anija vallavolikogu kinnitas valla külade toetamise korra, mille alusel on küladel võimalik taotleda vallaeelarvest kogukonna ühistegevusteks ja küla elukeskkonna parandamiseks kord aastas toetust.
Aprillis, kui volikogu võttis vastu valla külavanema statuudi, märkis arendusjuht Meeli Kuul, et see on esimene samm valla külaelu edendamisse. Märtsis oli ta teinud ettepaneku luua tänavu ka meede külade toetamiseks. Volikogu andis selle ülesande vallavalitsusele, külade toetamise korra välja töötamiseks soovitas vajadusel moodustada töörühma. Seitsmeliikmelisesse töörühma kuulusid lisaks arendusjuhile volikogu liikmed Inga Koitla, Peep Kask ja Ranno Soots, vallavanem Riivo Noor, Velko AV juht Erik Jüriöö ja kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa. Komisjon pidas aprillis külade toetamise korra väljatöötamiseks kaks koosolekut.
Arendusjuht Meeli Kuul selgitas, et toetusega soovitakse pakkuda abi küladele, kus tehakse vabatahtlikku kogukondlikku tegevust. Praegu saavad külaseltsid, nagu ka Anija valla teised MTÜd, taotleda rahalist tuge vabaühenduste toetamise korra alusel. Külade toetamise kord on mõeldud üksnes külaseltside jaoks. Uus kord võimaldab arendusjuhi sõnul vallavalitsusel külasid aidata, kui tahetakse näiteks rajada külla kiike, korraldada kogukondlikku üritust või talguid ilma, et sellega kaasneks suurt asjaajamist enne ja pärast toetust.
Meeli Kuul märkis, et külade toetamise kord püüti teha võimalikult lihtne, lühike ja arusaadav. Vallaeelarvest toetuse saamiseks on küladel vaja täita kolm tingimust. Esiteks peab külas olema vastavalt Anija valla külavanema statuudile valitud külavanem. Teine tingimus on, et külas tegutseks mittetulundusühing, mille põhikirjas on eesmärkidena kirjas kogukonna ühtsuse kujundamine, kohaliku elu edendamine või küla elukeskkonna parandamine, ka külavanem peab olema selle MTÜ liige. Kolmas tingimus on kirjalik aastane tegevuskava, mille on kinnitanud MTÜ liikmete enamus.
Ühele külaseltsile antakse vallaeelarvest toetust 300 eurot aastas. Toetus eraldatakse vallavalitsuse korraldusega. Toetuse saamiseks peab MTÜ esitama vallavalitsusele taotluse, kus on kirjas ka raha kasutamise eesmärk. Toetust võib kasutada lähtuvalt küla tegevuskavast ja külaelu edendamise põhimõttest nii investeeringuteks kui tegevuskuludeks. Kui raha jääb külaseltsil ühel aastal üle või kasutamata, võib seda kasutada järgmistel aastatel. MTÜ ei ole kohustatud esitama toetuse kasutamise aruannet, kuid järgmisel taotlemisel tuleb kirjeldada raha tegevuskavajärgset kasutamist. Toetuse mittesihipärase kasutamise kahtluse korral on vallavalitsusel õigus nõuda toetuse kasutamise kohta kuludokumente.
Arendusjuht loodab, et kehtestatud korra alusel on juba tänavu suvel võimalik maksta esimestele küladele toetust: „Külaelu toetust saab taotleda jooksvalt kogu aasta jooksul. Külad võivad taotlema hakata kohe pärast seda, kui kolm vajalikku tingimust täidetud. Nii säilib motivatsioon ega mõeldaks, et käesolevaks aastaks on tähtaeg nagunii möödas.“
Suve jooksul on Meeli Kuulil plaanis koos kogukonnaesindajatega korraldada külades kokkusaamisi: „Soovin Anija valla küladest kokku panna artiklitesarja, milles on iga küla lugu koos põnevate faktidega ajaloost ja tänapäevast. Ühtlasi tahame koosolekuil tutvustada külade toetusmeedet, panna kirja nende arengusoove, aidata valida külavanemat.“