Anija vallavanem Riivo Noor ja volikogu esimees Jaanus Kalev saatsid kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile, kaitseministeeriumile ja kultuuriministeeriumile enne jaanipäeva kirjaliku ettepaneku Kehra linnas asuva II maailmasõjas hukkunute ühishauda maetud säilmete ümbermatmiseks ja mälestussamba teisaldamiseks.
Mälestussammas rajati 1946. aastal nõukogude poolel langenutele ning asub Kehra pargis jõe kaldal 442 ruutmeetri suurusel platsil. Samba juures paiknevasse ühishauda on maetud ja ümber maetud metsavendadega võidelnud kohalikud inimesed Kehrast ja ümberkaudsetest küladest.
Ettepanekus on öeldud, et Kehra pargis toimuvad suurüritused nagu Kehra päev ja Silvi Vraidi mälestuskontsert, muud erinevad kontserdid, mistõttu pole mälestise ega ühishaua asukoht kõige sobivam: „Ühishauda maetud tuleks ringi matta kalmistule ja mälestis teisaldada. Vallavalitsuse hinnangul on tekst mälestussambal meie kultuuriruumi sobimatu ning sambalt tuleks ära võtta riikliku ajaloomälestise staatus.“
Märgitud on veel, et Kehra inimesed teadsid Nõukogude ajal, seal on surnuaed, ei vandaalitsetud ega pandud omaalgatuslikult lilli, küünlaid, triibulisi linte, mis on tulnud 2007. aastast.
Vallavanem Riivo Noor ütles Sõnumitoojale, et ettepanek teisaldamiseks tuli paarilt Kehras elavalt inimeselt: „Sammas asub vallamaja lähedal, selle juurde on hakanud kogunema alkoholilembesed isikud. Teeme ettepaneku samba teisaldamiseks ja säilmete ümbermatmiseks. “
Ta lisas, et vallavalitsusel pole seisukohta, kuhu võiks ühishaua ümber matta, sest Kehras ei ole ühtegi kalmistut. Teisaldamiskoht peaks jääma sõjahaudade komisjoni otsustada.
Kodu-uurija Ants Miidla kirjutas raamatus „Kehra lood“, et kivile paigutatud tahvlile on kantud 14 inimese nimed: Ralf Metsis, Edgar Jakula, Uno Jakula, Eduard Kingsepp, Viktor Piirsoo, Ida Prost, Voldemar Schmidt, August Tammik, Jaak Tarmo, seersant E. Ott ning neli nime vene keeles: leitnant Spirkin ning reamehed Kungurtsev, Pahtsepa ja Gadienko. Uno Jakula oli miilits ja sai surma Kolgakülas, Viktor Piirsoo oli ELKNÜ Tallinna komitee sekretär, kes hukkus Saksa ajal omakaitse käe läbi. Kivil puuduvad Ants Miidla andmetel Einart Loopere ja Julius Kulderknupu nimed.
Sõjahaudade kaitse seaduse järgi maetakse säilmed ümber, kui asuvad ebasobivas kohas: pargid, muud haljasalad, massiürituste toimumiskohad jm.
Ajaleht Postimees tegi jaanipäeva eel üleskutse anda toimetusele teada punamonumentidest, et luua nende kohta andmebaas, mis seni Eestis puudub. Monumendi asukoha saab märkida Navicup kaardirakenduse abil, palutakse lisada kirjeldus, foto ja info edastaja meiliaadress.
Postimees avaldas ka selgituse, mis on punamonument. See on avalikus kohas, mitte muuseumis asuv mälestusmärk, kuju, hauatähis või mälestustahvel, mis on paigaldatud Nõukogude okupatsiooni ajal ja kujutab nõukogude sümboolikat, nõukogude sõjaväelasi, nõukogude võimu või kommunistliku ideoloogiaga seotud sündmusi, isikuid või organisatsioone.