Kolga lapsevanematelt paluti arvamust, kas avada klass või mitte.
Vallavanem Urmas Kirtsi ütleb peatselt algava õppeaasta eel, et hoolimata pikka aega kestnud riiklikust selgitustööst, kuidas gümnaasiume tuleks vähendada, ei ole Kuusalu vallavalitsus radikaalseid muutusi ette võtnud: „Kuna riik ei ole teatanud, et muudaks koolide rahastamist, pole vallaeelarve jaoks vahet, kas Kolga koolis on avatud 10. klass või mitte. Vallapoolne toetus sellest koolile oluliselt ei muutu, juurdemakstav summa Kolga keskkooliosale on ligi 7000 eurot aastas. Andsime Kolga kooli juhtkonnale vabad käed, oli nende otsustada, kuidas keskkooliosas jätkatakse.“
Kolga kooli direktori Tõnu Valdma sõnul hakkab 10. klassis õppima 6 noort: „Kohtusime lapsevanematega kevadel kahel korral. Otsus oli, et nad tahavad oma laste koolitee jätkamist meie koolis. Kuus õpilast ja kolm õppesuunda ei ole ühes klassis lihtne, aga liigume klassideta gümnaasiumi poole – teeme kursuste süsteemi, osasid aineid õpitakse 11. klassi õpilastega koos.“
Tänavu kevadel hakkas Kolga keskkool reklaamima pärimuskultuuri ja loomemajanduse õppesuunda, eesmärk oli saada 10. klassi õpilasi ka kaugemalt.
Kui oleks leidunud huvilisi, oli plaan luua koolile oma õpilaskodu – üürida ja möbleerida neile elamiseks korter.
Kuid huvilisi mujalt ei tulnud. Juba kevadel oletas direktor, et arvestades keerulist olukorda praegusel haridusmaastikul, pole uute õpilaste leidmine Kolka kerge.
Loksa gümnaasiumis on eesti osa 10. klassi registreeritud 26 ja vene osasse 11 õpilast, Kuusalu keskkooli 10. klassi on kirjas 24 ning Kehra gümnaasiumi eesti osa 10. klassi samuti 24, vene osasse 9 õpilast.