Anija valla elanikud protestivad jätkuvalt

2496

„Kui vallavalitsus mõtleb, et laseb selle kanala siia valmis ehitada ja meil jäävad suud lukku, siis nii see ei ole,“ on Aavere küla taluperemees Riho Olberg veendunud.

Osa Anija kandi elanikest on jätkuvalt vastu  Talleggi kavale rajada Anija-Raasiku tee äärde Pääsusilma kinnistule kunagise noorloomalauda asemele sugulinnufarm. Samas võiks AS Tallegg kas või homnepäev ehitusega alustada – tal on selleks kõik õigused olemas.

Riho Olberg tõdes, et peamiselt tekitab arusaamatust see, miks tegi vallavalitsus otsuse, mis ei too vallale otsest kasu ning on kohalike tahte vastu.

„Enam kui 400 inimest andis sugulinnufarmi vastu-allkirja. Miks siis vald pöördub oma rahva vastu?  Kelle huve nad esindavad,“ ei saa Riho Olberg aru.  „Rahva töötlemine käis loosungiga – loome uusi töökohti.

Aga neid ju ei tule. Selle vana lauda asemel peaks olema hoone, mis näitab Anijale sisse sõitvale inimesele, et ta jõudis ajaloolis-kultuurilisse keskkonda.“

Anijal alates 1965. aastast elav Tiiu Tüvi kodu asub umbes saja meetri kaugusel plaanitavast kanalast: „Näe, teeme oma majas tasapisi remonti, iga sendi panen kodu kõpitsemise peale.

Tahaksin siin elada, aga kardan, et pean ära kolima. Üks asi on võimalik oht joogiveele, aga teine asi hais ja peenike tolm, mis sellest kanalast õhku satub. Mul on bronhiaal-astma. Ei taha kodu maha jätta, aga kui tervise pärast ei saa siin enam elada, siis kolin ära. Viime perega oma tulumaksud mujale.“

Mari-Liis Tüvi ütleb, et tema vanaisapoolne suguvõsa on kõik Anijalt pärit, ta ei tahaks ära minna: „See on minu üks ja ainus kodu.“

Samas on ka pooldavaid seisukohti. Mitte väga kaua aega Anijal elanud Sven Saarik sõnab, et tema on Anija linnufarmi küsimuses erapooletu: „Inimesed saavad tööd ehk juurde ja see on hea. Lõhn ei ole suur probleem, sest sõnnik küntakse ju maasse.“

Kalju Viinamägi arvab, et las ehitavad: „Mõned ütlevad, et haiseb, aga kuidas siis Loo rahvas elab? Mina haisu ei pelga.“

Riina Tammelaanel ei ole kanala vastu midagi: „Ma ei tea, mis kurja see kanala võiks teha. Ja ega ta nüüd nii hirmsasti haise ka.“

Kanafarm on vajalik maine loomiseks
Anija abivallavanem Urmo Sitsi ei oska täpselt öelda, paljud Anija kandi inimesed Talleggi kanafarmis tööd saavad: „Iseküsimus on, kas ja kui paljude siinsete inimeste kvalifikatsioon vastab nõudmistele, et seal tööd saada. See on Talleggi otsustada.“

Urmo Sitsi sõnul on Anija valla jaoks kõige suurem kasu kanafarmist see, et Eesti toiduainetööstuse üks lipulaev on otsustanud oma tootmise tuua Anija valda: „Kui vaadata reaalselt, milline perspektiiv on, et mõni firma oma tootmisega meie valda tuleb, siis meie eelised on raudtee ja jõest tulenev hüdroressurss ning lootus, et mõni siitkandist pärit inimene patriotismist oma tootmise siia rajab. Ühtegi muud loogilist põhjust selleks ei ole, Tallinna ringtee äär on veel välja ehitamata. Peterburi ja Pärnu maantee äär on välja ehitamata. Me oleme logistiliselt liiga kaugel.“

Abivallavanem meenutab, et Anija vallas on varemgi siia tulla tahtvad tehased vastuseisu kohanud. Näiteks käisid Estonian Cell ja AS Balti Spoon siin oma tehaste laiendamise võimalusi otsimas: „Aga jälle oldi vastu ja korjati allkirju. Kui me kujundame endast imidži, et me oleme tööstuse vastu, ning ettevõtja näeb, et ta peab kohalike inimestega kogu aeg vaidlema ja vaidlema, läheb ta mujale. Riskid ja negatiivsed mõjud on olemas ükskõik missugusel tegevusel. Neid ei ole võimalik täielikult kunagi välistada. Me kõik võime tahta elada ökoturismist ja mahepõllumajandusest, aga arvan, et siis ei suuda me suurt midagi investeerida ega valda arendada. Aga näiteid, kus keegi tuleb väljastpoolt  valda ja tahab Anija valda investeerida, ei ole väga palju. Kui saame öelda, et meie vallas on Tallegg, toiduainetööstuse üks lipulaevadest, siis on see hea imago loomiseks.“