Valdadevahelise sotsiaaltranspordi käivitamisest

1392

Kuusalu vald ühineb Lääne-Virumaa omavalitsuste ühtse sotsiaaltranspordiga, Anija ja Raasiku vald kaaluvad seda võimalust.

Lääne-Virumaal on käivitamisel valdade ühtne sotsiaaltransporditeenus. Jaan Lõõnik ERKAS Valduse OÜst, mis on Eesti regionaalse ja kohaliku arengu siht­asutuse tütarfirma ja projekti eestvedaja Virumaal, käis seda Harjumaa Omavalitsuste Liidus (HOL) tutvustamas.

Ta ütles, et alates 2011. aasta jaanuarist hakkab nimetatud teenus virulaste juures tööle ja pakkus Harjumaa valdadele võimalust sellega liituda.

Jaan Lõõniku sõnul seisavad pahatihti omavalitsusele ostetud sõidukid  parklas. Alati ei teata, kes ja kuhu sõidab või kui palju on sotsiaal­transpordi peale aega ja raha kulunud. Ka olevat omavalitsustevaheline infovahetus kas puudulik või puudub täielikult.

Mis on sotsiaaltransport?
Selle mõiste alla kuulub invatransport, mõned omavalitsused korraldavad ka külades elavate pensionäride poes käimist. Samuti nimetatakse sotsiaaltranspordiks kooliõpilaste vedu. Need kõik võib ühendada ja lõppkokkuvõttes on see ökonoomsem. Sotsiaal­transport oleks abiks ka siis, kui inimene viiakse kiirabiga haiglasse ja ta peale esmase abi andmist koju lubatakse, aga liinibussid enam ei liigu, selgitas ta.
 
Kuidas ühtne sotsiaaltransport toimib?
Inimene esitab omavalitsusele taotluse, et ta vajab transporditeenust. Omavalitsus annab loa, et see konkreetne inimene võib sotsiaaltranspordi teenust kasutada. Luba annab õiguse tea­ta­da oma transpordivajadusest logistikakeskusesse. Sin­na koguneb info kõikidest vajadustest, tellimustest ja võimalustest, nii saab erinevaid sõite teha samade sõidukitega.

Kui Harjumaa omavalitsustel on huvi, võiks rakendada töösse skeemi, et autosid, mis Lääne-Viru poolt tulevad, saavad kasutada ka Harju elanikud.

„Kui teilt on inimene minemas näiteks Tallinnasse, siis logistikakeskus suunab ka mõned teised reisijad sellele autole. Saate sel moel kulud väiksemaks.“

Arvlemine käib kahte pidi. Oma osa teenuse hinnast maksab reisija ise, ülejäänud arve summast jaotab logistikakeskus teenust saanud isikute vahel ning esitab arve omavalitsusele.  Osaliselt on sotsiaal­-transpordi teenuse osutamisel abiks Euroopa sotsiaalfondi meede.

Kuusalu vallavalitsuse hoo­lekandespetsialist Pille-riin Rembel rääkis, et  vallale pakuti võimalust Lääne-Virumaa sotsiaaltranspordi süsteemiga liituda juba läinud aastal: „Pidasime seda õigeks, sest meil ei ole head ja toimivat sotsiaaltransporti. Pealegi oleme Lääne-Virumaa valdadega naabrid.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru sõnul on see asi otsuse langetamiseks veel toores: „Näiteks puuduvad andmed, millises raadiuses on rentaabel inimesi sel moel vedada.  Anija vald on valmis läbirääkimisteks, et vaagida võimalusi.“

Raasiku vallavanem Andre Sepp tõdes, et sotsiaaltransport on vajadus, mida omavalitsused on möönnud ja jätnud täitmata: „Ehk tuleneb see  meie inimeste oskamatusest seda omavalitsustelt nõuda. Mul puudub praegu ettekujutus, kas sotsiaaltransport peaks olema nii suurelt organiseeritud. Aga eks me arutame, hetkel ei oska öelda „ei“ ega „ja“.”