Lahemaa kaitse-eeskirja menetlust ei peatata

816

Keskkonnaamet saatis Kuusalu ja Vihula vallale vastuse Lahemaa kaitse-eeskirja projektile esitatud ettepanekute kohta.

Vallavalitsused palusid peatada kaitse-eeskirja eelnõu seniks, kuni on moodustatud erapooletu ekspertgrupp, kuhu on kaasatud kohalike omavalitsuste, RMK, Lahemaal asuvate MTÜde ja maaomanike esindajad, et luua seadusesttulenevatele nõuetele vastav ja kaasajastatud eeskiri.

Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgensoni allkirjaga vastuses on öeldud, et kaitse-eeskirja menetlemisel on järgitud kõiki reegleid ja selle peatamine ei ole põhjendatud.

„Märgime, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu koostamise käigus on kaasatud huvigruppe, maa­omanikke, kohalikke omavalitsusi ja RMK esindajaid. 2009. aastal korraldati 7 koosolekut, kuhu olid kutsutud ka Kuusalu valla esindajad. Koos­olekutel lepiti muuhulgas kokku, et kohalikud omavalitsused esitavad oma ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi koostajale Kaili Preismannile,“ on öeldud vastuses.

Kuusalu vallavalitsuse seisukohale, et eeskiri peab olema vastavuses endise Loksa valla kehtiva üldplaneeringuga, on vastatud: „Loodusobjekti kaitse alla võtmine või kaitse alt välja arvamine otsustatakse looduskaitseliste väärtuste esinemise järgi ning kaitse-eeskirja lähtekohaks ei saa kuidagi olla alal kehtiv üldplaneering.“

Lisatud on, et üldplaneering peab arvestama kaitse-eeskirjas sätestatud maakasutusega ja ehitustingimustega, mitte vastupidi.

Vallavalitsus tegi ettepaneku, et eeskiri peaks sisaldama majanduslike mõjude analüüsi kohalikele omavalitsustele ja üksikisikutele ning täpsemalt määratlema saamata jäävate tulude kompensatsioonimehhanism.

Selle kohta on vastuses kirjutatud, et kaitse-eeskirjaga kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid on analüüsitud ekspertiisis. Loetletud on, milliseid toetusi saab taotleda Natura 2000 aladel – metsatoetus, poollooduslike koosluste hoolduste toetus, maamaksusoodustused maaomanikele ning ühingute võimalus taotleda looduse mitmekesisuse säilitamise toetust.

Vastuses on ka laused: „Kohalikele omavalitsustele maamaksust saamata jäänud tulu kaetakse riigieelarvest.
Keskkonnaamet ei nõustu ettepanekuga lubada õueaiamaa kuivendamiseks ka teisi meetodeid peale drenaažkuivendusvõrgu.

Selgitatud on, et kehtivas eeskirjas on piiranguvööndis keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, uue eeskirja eelnõus on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rajada õuemaale drenaažkuivendusvõrku.

Uute maaparandussüsteemide rajamisel rikutakse loodusdirektiivi.

Ettepanekut, et eeskiri peaks viitama visioonile, kus oleksid pikaajalised suundumused kohalikele elanikele keskkonnahoiu suhtes, on kommenteeritud, et üldisemad suundumused ja visioonid sätestatakse arengukavades ja strateegiates nagu näiteks looduskaitse arengukava, keskkonnastrateegia. Looduskaitse arengukava aastani 2010 on valmimisjärgus.

Omavalitsuste viimane ettepanek oli, et kaitse-eeskirja ja korralduskava kinnitamisel peaks nende ellu rakendamiseks sõlmima  maaomanikega lepingud, mis näevad ette rohumaade jm hooldamise ning selliste tegevuste kulude kompenseerimise.

Sellele on vastatud, et kirjast ei selgu, milliseid lepinguid peetakse vajalikuks sõlmida.

Kuusalu vallavolikogu külaelukomisjoni esimees Henn Pärn ütleb vastuse kohta, et see on bürokraatlik: „Kirjutatud on ametniku tooniga, kuigi oleks võinud mõelda, millises võtmes meile vastata. Oma esimesele küsimusele me vastust ei saanud – palusime moodustada töögrupi. Kõige ülejäänu kohta on vastatud ametniku seisukohast lähtuvalt.“

Ta on mures, kas vastandumine jätkub: „See ei olnud meie taotlus. Küsimus on nüüd selles, millised tulevad rakenduskavad, nendega peaks töötama, sest neist tulenevalt saame tagasisidet kaitse-eeskirjale.
Põhiküsimus on, kas looduskaitsjad tahavad olla ise targad, või teeme koostööd ja rakendame koos.“    

Vihula vallavanem Rene Treial: „Omavalitsusel ja kogukondadel puudub praeguse seadusandluse korral mehhanism sundida keskkonnakaitsjaid partnerlusele – peale palumise. Kõik sõltub ametnike suvast.“