AND­RUS NI­LISK: „Te­ge­le­me ava­li­ke bus­si­lii­ni­de uu­te ve­da­ja­te han­ge­te­ga.“

129
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevjuht ANDRUS NILISK.

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se (ÜTK) juht AND­RUS NI­LISK, ole­te sel­les ame­tis ol­nud au­gus­tist. Kui­das need vii­ma­sed seit­se kuud on läi­nud?
„On läi­nud häs­ti, olen vii­nud en­nast tee­ma­de­ga kurs­si. Mees­kond on pro­fes­sio­naal­ne ja toe­tav ning väl­jas ühi­se ees­mär­gi eest – pak­ku­da sõit­ja­te­le pa­ri­mat tee­nust. Ei saa öel­da, et kõik oleks vä­ga häs­ti ja enam mi­da­gi pa­re­maks muu­ta po­le või­ma­lik. On küll ja sel­le ni­mel me iga­päe­va­tööd tee­me, aga kõik as­jad ei toi­mi üle öö, iga muu­tus võ­tab ae­ga ja võib-ol­la na­tu­ke­ne roh­kem, kui soo­viks.

Ava­li­ku ühist­rans­por­di tee­nu­se kva­li­teet on sõl­tu­nud sel­lest, mil­li­ne tar­kus oli ja mis­su­gu­seid ot­su­seid teh­ti 8 aas­tat ta­ga­si. Ava­li­ke lii­ni­de ve­da­jad va­li­ti rii­gi­han­ge­te­ga 2012. aas­tal, ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te lii­nid 3-5 aas­tat ta­ga­si vas­ta­valt siis kok­ku­le­pi­tud tee­nus­te­le ja mah­tu­de­le, mis sea­vad mei­le tea­tud raa­mid.

Ava­li­ke lii­ni­de ve­da­ja­te­le an­ti ka­hek­sa aas­tat ta­ga­si rii­gilt uhiuued lii­ni­bus­sid ehk pil­ve­bus­sid. Le­pin­gu­te ka­hek­sa-aas­ta­ne pe­riood on tin­gi­tud bus­si­de amor­ti­sat­sioo­ni ajast.“

Mil­le­ga ühist­rans­por­di­kes­kus prae­gu te­ge­leb? Kor­ral­da­si­te mi­tu uut han­get, kui­das nen­de­ga on läi­nud?
„Te­ge­le­me lii­ni­võr­gu ana­lüü­si, nõud­lu­se ja lii­ni­de mo­del­lee­ri­mi­se, iga­päe­vas­te tee­nus­te jäl­gi­mi­se ana­lüü­si ning kont­rol­li­ga, ka veo­piir­kon­da­de han­ge­te et­te­val­mis­ta­mi­se ja lä­bi­vii­mi­se­ga.

Han­ke­do­ku­men­ti­de kok­ku­pa­nek ja han­ke kor­ral­da­mi­ne võ­tab ae­ga li­gi kuus kuud. Kuid eda­si tu­le­vad reeg­li­na vaid­lu­sed, mil­le­le ku­lub järg­mi­sed 6-8 kuud, ja al­les siis jõua­me tu­le­mu­se­ni.

Kui­gi põ­hi­lii­ni­de eel­mi­sed han­ked olek­sid pi­da­nud lõp­pe­ma 2020. aas­tal, lük­ka­sid 8 aas­tat ta­ga­si toi­mu­nud vaid­lu­sed lõpp­täh­tae­gu eda­si. Seo­ses suur­te prob­lee­mi­de­ga lõ­pe­ta­si­me lää­ne suu­na eel­mi­se ve­da­ja­ga le­pin­gu va­rem, see­tõt­tu sai­me uue põ­hi­ve­da­ja han­ke kor­ral­da­da sa­mu­ti ru­tem. Lää­ne suu­na uus põ­hi­ve­da­ja Han­sa­buss OÜ alus­tas uu­te bus­si­de­ga 1. veeb­rua­rist. Üle­mi­nek läks pä­ris häs­ti. Esi­me­sel nä­da­lal ei ol­nud kõi­gil bus­si­del veel kas­sa­sead­meid, ku­na need võe­ti ma­ha eel­mi­se ve­da­ja käes ol­nud pil­ve­bus­si­delt. Se­da sai te­ha al­les siis, kui eel­mi­ne ve­da­ja oli tee­nu­se pak­ku­mi­se lõ­pe­ta­nud.

Ap­ril­list alus­tab uue han­ke tu­le­mu­se­na lõu­na suu­nal põ­hi­ve­da­ja­na Go­Bus, sin­na suun­da on oo­da­ta uu­si bus­se lii­ni­le ala­tes 2021. aas­ta lõ­pust.

Ida suu­nal läks 22. jaa­nua­ril käi­ku ot­se­le­ping SE­BE ASi­ga.“

Ida ehk Kuu­sa­lu-Lok­sa suu­nal on le­ping SE­BE­ga sõl­mi­tud ku­ni ka­heks aas­taks, sa­mas ole­te öel­nud, et loo­de­ta­vas­ti kes­tab pool aas­tat. Mi­da see tä­hen­dab?
„Ida suu­na uue ve­da­ja rii­gi­han­ke täh­taeg oli 2020. aas­ta esi­me­ses poo­les. Kõi­ge­pealt vaid­lus­ta­ti han­ke­do­ku­men­tat­sioon, kui need vaid­lu­sed said vaiel­dud, vaid­lus­ta­ti han­ke lä­bi­vii­mi­ne.

Ku­na ida suu­nal At­ko­ga sõl­mi­tud ka­hek­sa-aas­ta­ne le­ping hak­kas lõp­pe­ma, aga vaid­lu­sed kest­sid, oli­me sun­ni­tud te­ge­ma sin­na va­he­le ot­se­veo­le­pin­gu ku­ni ka­heks aas­taks, et sõit­ja­te­le oleks ta­ga­tud ta­va­pä­ra­ne tee­nus. Se­ni­ne ve­da­ja pi­di and­ma pil­ve­bus­sid üle uue­le ve­da­ja­le ko­gu ot­se­veo­le­pin­gu pe­rioo­diks.

Ida suu­na põ­hi­han­ke pak­ku­mi­sed sai­me ava­da al­les mul­lu 18. no­vemb­ril. Kont­rol­li­si­me pak­ku­mi­si, põ­hi­han­ke võit­ja va­li­si­me jaa­nua­ri al­gu­ses. Sel­lest ajast al­gas vaid­lus­ta­mi­se aeg, mis lõp­pes möö­du­nud pü­ha­päe­val, 28. veeb­rua­ril. Ku­ni vaid­lus­ta­mi­sa­ja lõ­pu­ni me võit­jat ei ava­li­kus­ta­nud. Tä­na, 1. märt­sil saa­me öel­da, et või­tis SE­BE.“

Pil­ve­bus­si­de üleand­mi­ne AT­KO-lt SE­BE-le ku­ju­nes jaa­nua­ris oo­da­tust kee­ru­ka­maks, kas ja kui pal­ju said ÜTK töö­ta­jad olu­kor­da la­hen­da­da või kaa­sa rää­ki­da ning kas põh­jus­tas ÜTK-le li­sa­ku­lu?
„Jah, see oli üs­na va­lu­li­ne prot­sess ja vi­gu te­gid nii üleand­ja At­ko kui ka vas­tu­võt­ja trans­por­dia­met. Kind­las­ti oleks saa­nud tea­tud as­ju te­ha teist­moo­di, siis ei oleks sel­list si­tuat­sioo­ni tek­ki­nud. Al­gu­ses oli kind­las­ti ka sõit­ja­tel prob­lee­me, sest ei tul­nud har­ju­mus­pä­ra­seid pil­ve­bus­se, SE­BE oli sun­ni­tud need asen­da­ma oma bus­si­de­ga, mis ei ol­nud ko­han­da­tud re­gu­laar­lii­ni­veoks. Ka prae­gu jät­kab SE­BE ida suu­nal en­da 8 bus­si­ga.

Li­sa­ku­lu­sid me hak­ka­me kok­ku liit­ma märt­si­kuus, tä­na se­da numb­rit öel­da ei os­ka.“

Lok­salt lii­ni­bus­si­ga Tal­lin­na töö­le sõit­jad on võt­nud me toi­me­tu­se­ga ühen­dust ja kir­jel­da­nud prob­lee­me sõit­mi­se­ga, kui SE­BE võt­tis ida suu­na tee­nin­da­mi­se üle. Kell 5.55 Lok­salt väl­juv pil­ve­buss on ol­nud vä­ga külm, eri­ti väi­de­ta­valt ühe kind­la bus­si­ju­hi pu­hul. Sel­le bus­si esi­me­ne uks ei käi sa­ge­li lah­ti. Üks bus­si­juht pi­da­vat sõi­du ajal ole­ma uni­ne ja sõit­jad kaht­lus­ta­vad, et ki­pub tuk­ku­ma, buss nii-öel­da ujub teel, ol­lak­se hir­mul. Kom­men­tee­ri­tak­se, et fir­ma ni­mi võib muu­tu­da, kuid tee­nin­dus ei lä­he pa­re­maks, kui tööd jät­ka­vad en­di­sed bus­si­ju­hid. Sa­mas SE­BE asen­dus­bus­se kii­de­tak­se, on soo­jad, bus­si­ju­hid tub­lid.
„Kont­rol­li­si­me väi­teid kül­ma bus­si ja eba­tur­va­li­se sõi­dus­tii­li koh­ta, kuid kah­juks meil sel­li­ne in­for­mat­sioon puu­dub. On vä­ga kah­ju, kui ve­da­ja va­he­tu­se tu­le­mu­sel on rei­si­jad pi­da­nud ko­ge­ma bus­si­ju­hi har­ju­mus­pä­rast käi­tu­mist, kuid kind­las­ti muu­tu­sed ei sün­ni üle öö. Külm buss suu­na­ti re­mon­ti ja juh­ti õpe­ta­ti, kui­das saa­da bus­si soo­je­maks.

Oo­ta­me vä­ga ja ole­me tä­nu­li­kud sõit­ja­te ta­ga­si­si­det eest. Ai­nult koos­töös tel­li­ja, sõit­ja ja ve­da­ja va­hel saa­me pak­ku­da pa­ri­mat ja ko­han­da­da se­da sõit­ja­te­le veel sõb­ra­li­ku­maks. Siin­ko­hal teen üles­kut­se sõit­ja­te­le, Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­kus oo­tab ta­ga­si­si­det ja mu­re­sid, mis puu­du­ta­vad lii­ni tee­nin­da­mist kel­laae­ga­de, tee­nin­dus­ta­se­me, vee­re­mi koh­ta in­fo­te­le­fo­nil 640 6780 või e-mai­li aad­res­sil info@ytkpohja.ee.

Oleme ju selleks ellu kutsutud, et pakkuda sõitjale kiiret, mugavat, soodsat ja majanduslikult tõhusat ühistransporditeenust. Üks prioriteete on ka sõitjate tagasiside analüüs ja probleemidega tegelemine. Alates 22. veebruarist suurendasime oma meeskonda ühe töötaja võrra, tema üks ülesanne on tegeleda sõitjate muredega, leida neile lahendus ja anda sõitjale tagasisidet. Soovime tõsta teenuse usaldusväärsust, kiirust, mugavust ja turvalisust sõitja jaoks liinivõrgu modifitseerimise abil ja teha koostööd teiste teenusepakkujatega – Elroni, Tallina Ühistranspordi, Bolti, kohalike omavalitsustega.“

Mullu märtsis, kui tuli eriolukord, jätsite liinibussid sõitma, mõnda aega teenindati sõitjaid tasuta. Sügisel korraks tegite sama, aga lõpetasite. Mida mullune koroona-aasta rahaliselt tähendas ÜTK-le – kui palju laekus plaanitust vähem, kas riik kompenseeris?
„Covid-19 eriolukorrast tulenevalt sulgesime busside esiuksed ja jätsime teenuse tööle sõitjate jaoks tasuta, et vähendada kontaktsust bussijuhi ja sõitja vahel. Kui eriolukord lõppes, tegime esiuksed lahti ja taastasime sõitjatele piletimüügi. Sügisel panime me esiuksed samuti nädalaks kinni, et vähendada kontakte, kuid sel teol oli negatiivne tagajärg. Kõik sõitjad tulid tasuta bussidesse, kontakte tekkis palju rohkem ja taastasime endise olukorra. Praegu on nakatumine küll hästi kõrge, aga me ei soovi tasuta sõidu lubamisega busse üle rahvastada.

2020. aastal sõideti meie piirkonnas avalikel liinidel 17 192 608 liinikilomeetrit, mida oli võrreldes 2019. aastaga 17,9 protsenti rohkem. Piletitulu oli mullu 2 512 812 eurot – ligi 23 protsenti vähem, kui oli aasta varem. Sõitjate arv vähenes 8,5 protsenti – 8 044 719 sõitjalt 7 360 891 sõitjani. Riik kompenseeris meile saamata jäänud tulu, kuid kahjuks sõitja kohta kasvasid kulud 53 protsenti võrreldes varasema aastaga.“

Ida suunal panite käima kiirliinid, on need end õigustanud?
„Loeme tavaoludes liini sissesõitmise ajaks kaks aastat. Need liinid on sõitnud üle poole aasta, pandeemia ajal. Sõitjaid on praegu ja oleme kindlad, et olukorra normaliseerudes tuleb sõitjaid juurde.“

Kas ida suunal jätkavad liinid samas mahus ja kuidas on Aruküla-Raasiku ja Anija valda läbivate liinidega?
„Tahame tänavu tagada eelkõige stabiilset teenust, samas peame arvestama, et pandeemia tõttu on sõitjaid vähem ning üksikute sõitjatega liinide osas on kaalumisel ka sulgemised. Käesolevaks aastaks eraldati meile riigilt sihtotstarbelist toetust ligi miljoni liinikilomeetri võrra vähem, kui taotlesime. Suuremahulisi muutusi ida suunal plaanis pole.

Kahjuks on koroonaviiruse tõttu kommertsliinid järjest lõpetanud teenuse pakkumise. Jaanuaris lõpetas kommertsliin Aruküla piirkonna teenindamise, et teenus jätkuks, olime sunnitud käima panema avaliku liini veebruarist märtsi lõpuni. Alates 1. aprillist alustatakse lõuna suuna teenindamist uue avaliku teenindamise lepingu alusel, selle raames muutuvad ka sõiduplaanid.

Panema sõitjatele südamele – valideerige sõidukaart või ostke pilet. Jälgime muutusi, kui sõitjate arv veootsal langeb alla kriitilise piiri ja püsib, ootab seda liini ees restruktureerimine või sulgemine.“