Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (ÜTK) juht ANDRUS NILISK, olete selles ametis olnud augustist. Kuidas need viimased seitse kuud on läinud?
„On läinud hästi, olen viinud ennast teemadega kurssi. Meeskond on professionaalne ja toetav ning väljas ühise eesmärgi eest – pakkuda sõitjatele parimat teenust. Ei saa öelda, et kõik oleks väga hästi ja enam midagi paremaks muuta pole võimalik. On küll ja selle nimel me igapäevatööd teeme, aga kõik asjad ei toimi üle öö, iga muutus võtab aega ja võib-olla natukene rohkem, kui sooviks.
Avaliku ühistranspordi teenuse kvaliteet on sõltunud sellest, milline tarkus oli ja missuguseid otsuseid tehti 8 aastat tagasi. Avalike liinide vedajad valiti riigihangetega 2012. aastal, kohalike omavalitsuste liinid 3-5 aastat tagasi vastavalt siis kokkulepitud teenustele ja mahtudele, mis seavad meile teatud raamid.
Avalike liinide vedajatele anti kaheksa aastat tagasi riigilt uhiuued liinibussid ehk pilvebussid. Lepingute kaheksa-aastane periood on tingitud busside amortisatsiooni ajast.“
Millega ühistranspordikeskus praegu tegeleb? Korraldasite mitu uut hanget, kuidas nendega on läinud?
„Tegeleme liinivõrgu analüüsi, nõudluse ja liinide modelleerimise, igapäevaste teenuste jälgimise analüüsi ning kontrolliga, ka veopiirkondade hangete ettevalmistamise ja läbiviimisega.
Hankedokumentide kokkupanek ja hanke korraldamine võtab aega ligi kuus kuud. Kuid edasi tulevad reeglina vaidlused, millele kulub järgmised 6-8 kuud, ja alles siis jõuame tulemuseni.
Kuigi põhiliinide eelmised hanked oleksid pidanud lõppema 2020. aastal, lükkasid 8 aastat tagasi toimunud vaidlused lõpptähtaegu edasi. Seoses suurte probleemidega lõpetasime lääne suuna eelmise vedajaga lepingu varem, seetõttu saime uue põhivedaja hanke korraldada samuti rutem. Lääne suuna uus põhivedaja Hansabuss OÜ alustas uute bussidega 1. veebruarist. Üleminek läks päris hästi. Esimesel nädalal ei olnud kõigil bussidel veel kassaseadmeid, kuna need võeti maha eelmise vedaja käes olnud pilvebussidelt. Seda sai teha alles siis, kui eelmine vedaja oli teenuse pakkumise lõpetanud.
Aprillist alustab uue hanke tulemusena lõuna suunal põhivedajana GoBus, sinna suunda on oodata uusi busse liinile alates 2021. aasta lõpust.
Ida suunal läks 22. jaanuaril käiku otseleping SEBE ASiga.“
Ida ehk Kuusalu-Loksa suunal on leping SEBEga sõlmitud kuni kaheks aastaks, samas olete öelnud, et loodetavasti kestab pool aastat. Mida see tähendab?
„Ida suuna uue vedaja riigihanke tähtaeg oli 2020. aasta esimeses pooles. Kõigepealt vaidlustati hankedokumentatsioon, kui need vaidlused said vaieldud, vaidlustati hanke läbiviimine.
Kuna ida suunal Atkoga sõlmitud kaheksa-aastane leping hakkas lõppema, aga vaidlused kestsid, olime sunnitud tegema sinna vahele otseveolepingu kuni kaheks aastaks, et sõitjatele oleks tagatud tavapärane teenus. Senine vedaja pidi andma pilvebussid üle uuele vedajale kogu otseveolepingu perioodiks.
Ida suuna põhihanke pakkumised saime avada alles mullu 18. novembril. Kontrollisime pakkumisi, põhihanke võitja valisime jaanuari alguses. Sellest ajast algas vaidlustamise aeg, mis lõppes möödunud pühapäeval, 28. veebruaril. Kuni vaidlustamisaja lõpuni me võitjat ei avalikustanud. Täna, 1. märtsil saame öelda, et võitis SEBE.“
Pilvebusside üleandmine ATKO-lt SEBE-le kujunes jaanuaris oodatust keerukamaks, kas ja kui palju said ÜTK töötajad olukorda lahendada või kaasa rääkida ning kas põhjustas ÜTK-le lisakulu?
„Jah, see oli üsna valuline protsess ja vigu tegid nii üleandja Atko kui ka vastuvõtja transpordiamet. Kindlasti oleks saanud teatud asju teha teistmoodi, siis ei oleks sellist situatsiooni tekkinud. Alguses oli kindlasti ka sõitjatel probleeme, sest ei tulnud harjumuspäraseid pilvebusse, SEBE oli sunnitud need asendama oma bussidega, mis ei olnud kohandatud regulaarliiniveoks. Ka praegu jätkab SEBE ida suunal enda 8 bussiga.
Lisakulusid me hakkame kokku liitma märtsikuus, täna seda numbrit öelda ei oska.“
Loksalt liinibussiga Tallinna tööle sõitjad on võtnud me toimetusega ühendust ja kirjeldanud probleeme sõitmisega, kui SEBE võttis ida suuna teenindamise üle. Kell 5.55 Loksalt väljuv pilvebuss on olnud väga külm, eriti väidetavalt ühe kindla bussijuhi puhul. Selle bussi esimene uks ei käi sageli lahti. Üks bussijuht pidavat sõidu ajal olema unine ja sõitjad kahtlustavad, et kipub tukkuma, buss nii-öelda ujub teel, ollakse hirmul. Kommenteeritakse, et firma nimi võib muutuda, kuid teenindus ei lähe paremaks, kui tööd jätkavad endised bussijuhid. Samas SEBE asendusbusse kiidetakse, on soojad, bussijuhid tublid.
„Kontrollisime väiteid külma bussi ja ebaturvalise sõidustiili kohta, kuid kahjuks meil selline informatsioon puudub. On väga kahju, kui vedaja vahetuse tulemusel on reisijad pidanud kogema bussijuhi harjumuspärast käitumist, kuid kindlasti muutused ei sünni üle öö. Külm buss suunati remonti ja juhti õpetati, kuidas saada bussi soojemaks.
Ootame väga ja oleme tänulikud sõitjate tagasisidet eest. Ainult koostöös tellija, sõitja ja vedaja vahel saame pakkuda parimat ja kohandada seda sõitjatele veel sõbralikumaks. Siinkohal teen üleskutse sõitjatele, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ootab tagasisidet ja muresid, mis puudutavad liini teenindamist kellaaegade, teenindustaseme, veeremi kohta infotelefonil 640 6780 või e-maili aadressil info@ytkpohja.ee.
Oleme ju selleks ellu kutsutud, et pakkuda sõitjale kiiret, mugavat, soodsat ja majanduslikult tõhusat ühistransporditeenust. Üks prioriteete on ka sõitjate tagasiside analüüs ja probleemidega tegelemine. Alates 22. veebruarist suurendasime oma meeskonda ühe töötaja võrra, tema üks ülesanne on tegeleda sõitjate muredega, leida neile lahendus ja anda sõitjale tagasisidet. Soovime tõsta teenuse usaldusväärsust, kiirust, mugavust ja turvalisust sõitja jaoks liinivõrgu modifitseerimise abil ja teha koostööd teiste teenusepakkujatega – Elroni, Tallina Ühistranspordi, Bolti, kohalike omavalitsustega.“
Mullu märtsis, kui tuli eriolukord, jätsite liinibussid sõitma, mõnda aega teenindati sõitjaid tasuta. Sügisel korraks tegite sama, aga lõpetasite. Mida mullune koroona-aasta rahaliselt tähendas ÜTK-le – kui palju laekus plaanitust vähem, kas riik kompenseeris?
„Covid-19 eriolukorrast tulenevalt sulgesime busside esiuksed ja jätsime teenuse tööle sõitjate jaoks tasuta, et vähendada kontaktsust bussijuhi ja sõitja vahel. Kui eriolukord lõppes, tegime esiuksed lahti ja taastasime sõitjatele piletimüügi. Sügisel panime me esiuksed samuti nädalaks kinni, et vähendada kontakte, kuid sel teol oli negatiivne tagajärg. Kõik sõitjad tulid tasuta bussidesse, kontakte tekkis palju rohkem ja taastasime endise olukorra. Praegu on nakatumine küll hästi kõrge, aga me ei soovi tasuta sõidu lubamisega busse üle rahvastada.
2020. aastal sõideti meie piirkonnas avalikel liinidel 17 192 608 liinikilomeetrit, mida oli võrreldes 2019. aastaga 17,9 protsenti rohkem. Piletitulu oli mullu 2 512 812 eurot – ligi 23 protsenti vähem, kui oli aasta varem. Sõitjate arv vähenes 8,5 protsenti – 8 044 719 sõitjalt 7 360 891 sõitjani. Riik kompenseeris meile saamata jäänud tulu, kuid kahjuks sõitja kohta kasvasid kulud 53 protsenti võrreldes varasema aastaga.“
Ida suunal panite käima kiirliinid, on need end õigustanud?
„Loeme tavaoludes liini sissesõitmise ajaks kaks aastat. Need liinid on sõitnud üle poole aasta, pandeemia ajal. Sõitjaid on praegu ja oleme kindlad, et olukorra normaliseerudes tuleb sõitjaid juurde.“
Kas ida suunal jätkavad liinid samas mahus ja kuidas on Aruküla-Raasiku ja Anija valda läbivate liinidega?
„Tahame tänavu tagada eelkõige stabiilset teenust, samas peame arvestama, et pandeemia tõttu on sõitjaid vähem ning üksikute sõitjatega liinide osas on kaalumisel ka sulgemised. Käesolevaks aastaks eraldati meile riigilt sihtotstarbelist toetust ligi miljoni liinikilomeetri võrra vähem, kui taotlesime. Suuremahulisi muutusi ida suunal plaanis pole.
Kahjuks on koroonaviiruse tõttu kommertsliinid järjest lõpetanud teenuse pakkumise. Jaanuaris lõpetas kommertsliin Aruküla piirkonna teenindamise, et teenus jätkuks, olime sunnitud käima panema avaliku liini veebruarist märtsi lõpuni. Alates 1. aprillist alustatakse lõuna suuna teenindamist uue avaliku teenindamise lepingu alusel, selle raames muutuvad ka sõiduplaanid.
Panema sõitjatele südamele – valideerige sõidukaart või ostke pilet. Jälgime muutusi, kui sõitjate arv veootsal langeb alla kriitilise piiri ja püsib, ootab seda liini ees restruktureerimine või sulgemine.“