Ani­ja val­la au­ko­da­nik JÜ­RI VOOD­LA on Kõr­ve­maa­le ra­ja­nud li­gi 90 ki­lo­meet­rit ter­vi­se­ra­du

606
Tä­na­vu­sel lu­me­ta tal­vel on en­di­ne suu­sa­ta­ja, Kõr­ve­maa ra­ja­meis­ter JÜ­RI VOOD­LA ol­nud ta­va­li­sest roh­kem oma lin­na­ko­dus. Pilt on teh­tud Pi­ri­ta jõe ää­res, kus paar kül­mak­raa­di­de­ga päe­va või­mal­da­sid too­ta pi­sut kunst­lund.

„Hiil­geae­ga­del oli Tal­lin­na suu­sa­ma­ra­to­nil roh­kem kui 1200 ja rat­ta­ma­ra­to­ni­del üle 1700 osa­le­ja,“ üt­leb ma­ra­to­ni­de kauaaeg­ne kor­ral­da­ja, Ani­ja val­la au­ko­da­nik ning Val­ge­tä­he 5. klas­si tee­ne­te­mär­gi ka­va­ler JÜ­RI VOOD­LA.

Anija valla aukodanik, 73aas­ta­ne Jü­ri Vood­la on Tal­lin­na mees, kuid ilm­selt po­le pal­ju neid, kel­le­le Aeg­vii­du ümb­ru­se met­sa­des on enam-vä­hem iga puu sa­ma tut­tav, kui on tal­le, või kes suu­dak­sid seal­seid suu­sa- ja rat­ta­ra­du lä­bi­da kas­või kin­ni­sil­mi. Te­ma suu­dab, sest suu­rem osa Kõr­ve­maa ter­vi­se­ra­du on ra­ja­nud Jü­ri Vood­la ja MTÜ Spor­dik­lu­bi Kõr­ve Ring oma koos­töö­part­ne­ri­te­ga. Ta on Aeg­vii­dus toi­mu­va­te Tal­lin­na rat­ta- ja suu­sa­ma­ra­to­ni­de al­ga­ta­ja ning oli 20 aas­tat nen­de pea­kor­ral­da­ja. Kolm aas­tat ta­ga­si, kui sai 70, an­dis pea­kor­ral­da­mi­se üle noo­re­ma­te­le. Nüüd te­ge­leb sel­le­ga üks Jü­ri Vood­la kol­mest tüt­rest Ka­ro­li Vood­la koos elu­kaas­la­se Rai­var Va­he­ri­ga. Isa on en­di­selt abiks, mit­te ai­nult nõu, vaid ka jõu­ga – ta on ra­ja­meis­ter.

Maa­poi­sist tipp­suu­sa­ta­jaks
Jü­ri Vood­la on sün­di­nud ja koo­li­teed alus­ta­nud tol­la­ses Väi­ke-Maar­ja ra­joo­nis Kilt­sis. Pärast 6. klas­si läks Nõm­me­le, Tal­lin­na 10. kesk­koo­li. Kui õp­pis 9. klas­sis, sat­tus naab­ri­las­te jä­rel Kesk­ra­joo­ni spor­di­koo­li Kal­ju Val­gu­se juur­de suu­sat­ren­ni. Kõik, kel­le­ga koos alus­tas, ka­du­sid pea­gi tren­nist, Jü­ri Vood­la jäi ning hak­kas pea­gi tu­le­mu­si näi­ta­ma. Veel kesk­koo­li­poi­si­na või­tis ta 1965. aas­tal Tal­lin­na meist­ri­võist­lus­tel kõi­ki tip­pe, ka Ees­ti too­nast esi­suu­sa­ta­jat, Tar­tu ma­ra­to­ni esi­mest võit­jat Rein Tik­ku.

„Um­bes ne­li tun­di uu­ri­ti, kus ma lõi­ka­sin, koo­li­poiss ei saa ju suu­ri meist­reid või­ta. Aga võist­lus oli lin­nas lausk­maal, kus nad pol­nud vä­ga har­ju­nud sõit­ma ning ilm­selt tu­lid se­da ka ker­gelt võt­ma,“ mee­nu­tab Jü­ri Vood­la.

Kas vaid paa­ri aas­ta­ga end rii­gi tip­pu suu­sa­ta­mi­se­le eel­nes kõ­va tree­ning või oli te­gu loo­mu­pä­ra­se an­de­ga? Jü­ri Vood­la mär­gib, et mõ­le­mad on va­ja­li­kud, nii­sa­ma ei tu­le suu­sa­ta­mi­ses mi­da­gi: „Kui­gi hak­ka­sin suu­sa­ta­mi­se­ga te­ge­le­ma al­les 9. klas­sis, olin füü­si­li­selt kül­lalt­ki hea et­te­val­mis­tu­se­ga. Maal ela­des tu­li igal hom­mi­kul min­na ja­la kaks ja pool ki­lo­meet­rit koo­li ning pä­rast ko­ju ta­ga­si, kok­ku tä­hen­das see iga päev viis ki­lo­meet­rit tren­ni. Tal­vel tu­li see­juu­res ena­mas­ti lu­mes sum­ba­ta.“

Aas­ta pä­rast suur­te suu­sa­meist­ri­te „eh­ma­ta­mist“ Tal­lin­nas oli Jü­ri Vood­la ju­ba Ees­ti koon­di­ses, ku­hu ta kuu­lus kok­ku 12 aas­tat, 1978. aas­ta­ni. Sel­le aja­ga sai te­mast rah­vus­va­he­li­se klas­si meis­ters­port­la­ne, mit­me­kord­ne Ees­ti meis­ter ja Nõu­ko­gu­de Lii­du meis­ter tea­te­suu­sa­ta­mi­ses: „Esi­mes­tel aas­ta­tel olin pi­de­valt hai­ge, siis la­sin mand­lid ära lõi­ga­ta ning kui 1969. aas­tal sõ­ja­väest tu­lin, tõu­sin Ees­ti esi­numb­riks. Olin viis aas­tat Ees­ti pa­rim suu­sa­ta­ja.“

Kaot­si­läi­nud olüm­pia­võit?
Oma sport­las­kar­jää­ri pa­ri­maks peab Jü­ri Vood­la 1972. aas­tat. See oli Sap­po­ro olüm­pia­män­gu­de aas­ta ning Ees­ti en­di­ne esi­suu­sa­ta­ja usub, et te­ma olüm­pia­le pääs nur­ja­ti taht­li­kult, sest Nõu­ko­gu­de Lii­dus ee­lis­ta­ti roh­kem „oma­sid“.

Jü­ri Vood­la näi­tas mit­mel olüm­piaeel­sel võist­lu­sel vä­ga head vor­mi, Kras­no­gors­ki võist­lu­sed või­tis. Vii­ma­sed kat­se­võist­lu­sed en­ne Sap­po­ro olüm­piat toi­mu­sid Ba­ku­ria­nis, ku­hu pää­se­sid Nõu­ko­gu­de Lii­du 60 pa­ri­mat: „50 ki­lo­meet­ri sõi­dus tõs­te­ti 15 ki­lo­meet­ri vii­ma­sed küm­me võist­le­jat kõi­ge et­te star­ti­ma, ku­na­gi va­rem pol­nud nii teh­tud ega teh­tud ka hil­jem. 15 ki­lo­meet­rit olin võis­tel­nud uu­te tõr­va­tud suus­ka­de­ga, ku­na va­na suusk läks liht­salt kat­ki. Uued suu­sad ei li­bi­se­nud üld­se, see­tõt­tu pi­din ma­ra­to­nis star­ti­ma kuuen­da­na. Ma­ha sa­das 20 sen­ti­meet­rit värs­ket lund ning en­ne võist­lust öel­di, et ra­jat­rak­tor on kat­ki. Pä­rast kol­man­dat ki­lo­meet­rit olin esi­me­ne sõit­ja, kuid pä­rast esi­mest 12,5 ki­lo­meet­ri pik­kust rin­gi olin oma aja­ga al­les 45. ko­hal. Lük­ka­sin si­su­li­selt teis­te­le ra­da lah­ti. Lõ­puks oli vii­ma­ne mees, kes Sa­por­ros­se sõi­tis, kuues. Mi­na olin seits­mes.“

Olüm­pia­män­gu­del, ku­hu pää­sust jäi Ees­ti suu­sa­ta­jal na­pilt puu­du, tu­li Nõu­ko­gu­de Lii­du tea­te­ne­lik tol aas­tal esi­ko­ha­le. Jü­ri Vood­la sõi­tis end pä­rast olüm­piat Lii­du meist­ri­võist­lus­tel 30 ja 70 ki­lo­meet­ris nel­jan­daks, edes­ta­des ka mit­meid olüm­pia­la­si.

Olüm­piaeel­sel kat­se­võist­lu­sel juh­tu­nu võt­tis mo­ti­vat­sioo­ni vä­he­maks ning edas­pi­di ei tul­nud enam nii häid tu­le­mu­si, kui oleks soo­vi­nud: „Mi­nu prob­leem oli ka ma­dal he­mo-g­lo­biin. Too­na ei osa­tud sel­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta ega se­da tõs­ta, aga kui võr­rel­da mi­nu ja tun­du­valt noo­re­ma Jaak Mae he­mog­lo­bii­ni­ta­set, siis on see sa­ma hea, kui sõi­ta 125kuu­bi­ku­li­se moo­tor­rat­ta­ga viie­sa­jas­te seas.“

Jü­ri Vood­la ju­tus­tab, et Ees­ti koon­di­se ja Dü­na­mo spor­di­klu­bi eest võis­tel­des tu­li sa­ge­li ela­da koos teis­te suu­sa­ta­ja­te­ga Ve­ne­maa laag­ri­tes suur­tes spor­di­saa­li­des tin­gi­mus­tes, kus ma­ga­da tu­li mat­ti­del ning pe­su­ve­si oli ämb­ris hom­mi­kuks kül­mu­nud. Kor­ra­li­kult pes­ta sai end ai­nult kor­ra nä­da­las, sau­nas.

Sport­la­se kar­jäär lõp­pes 1978. aas­tal. Ta oli siis 30aas­ta­ne ning se­da pee­ti tipps­port­la­se jaoks kõr­geks va­nu­seks: „Kui prae­gu sõi­de­tak­se veel 40aas­ta­selt, siis sel ajal olin ju­ba täie­lik va­na­ke, mit­te­pers­pek­tiiv­ne, igalt poolt an­ti mõis­ta, et mõt­te­tu on jät­ka­ta. Au­salt öel­des tei­si nii va­nu me­hi siis suu­sa­ta­mi­ses enam pol­nud­ki, kõik olid va­rem lõ­pe­ta­nud.“

Tal­lin­na suu­sa- ja rat­ta­ma­ra­to­ni­de al­ga­ta­ja
Suu­sa­ta­ja­na oli Jü­ri Vood­la­le saa­nud Aeg­vii­du sü­da­me­lä­he­da­seks ning 1995. aas­tal os­tis ta sin­na va­na ma­ja. 1997. aas­tal kor­ral­das seal­se­tes met­sa­des TTÜ spor­di­baa­sist esi­me­se suu­sa­ma­ra­to­ni, aas­ta hil­jem Ees­ti esi­me­se rat­ta­ma­ra­to­ni. Ku­na ko­ha­li­kud val­lad ei soo­vi­nud sel ajal ma­ra­to­ni­dest ja suu­sa­ra­da­dest mi­da­gi kuul­da, sest muid mu­re­sid oli kuh­ja­ga, pöör­du­sid kor­ral­da­jad Tal­lin­na lin­na poo­le. Tal­linn toe­tas, see­tõt­tu said mõ­le­mad Tal­lin­na ma­ra­to­ni ni­me. Rat­ta­ma­ra­to­ni kor­ral­da­mi­se idee sai Jü­ri Vood­la oma too­na­sest töö­ko­hast – As­sa­ku kaup­lu­sest, kus müü­di vä­ga pal­ju mood­said maas­ti­ku­jalg­rat­taid.

„Nä­gin, kui pal­ju neid os­te­tak­se. Et suu­sa­ma­ra­to­ni kor­ral­da­mi­se ko­ge­mus meil ju­ba oli, mõt­le­si­me koos Kaa­rel Zil­me­ri­ga et proo­viks ka rat­ta­ma­ra­to­ni te­ha. Läks vä­ga häs­ti, ju­ba esi­me­sel võist­lu­sel oli 260 osa­võt­jat,“ sel­gi­tab ta.

Järg­mi­sel, 1998. aas­tal toi­mus Tal­lin­na tei­ne suu­sa­ma­ra­ton. Sel­le eel ra­ja lä­bi sõit­nud Ees­ti üks pa­ri­maid suu­sa­ta­jaid Ur­mas Väl­be kii­tis ra­ja vä­ga heaks, kuid pä­rast öist vih­ma­sa­du ja tu­ge­vat tuult Kool­mel põl­du­del enam lund ei ol­nud: „Ku­na met­sas oli lund veel pal­ju, läk­sin järg­mi­sel päe­val vaa­ta­ma, kas saaks se­da lu­me­ta ra­ja­lõi­ku edas­pi­di kui­da­gi väl­ja jät­ta. Bu­raa­ni­ga met­sas tur­ni­des jõud­sin Oja ta­lu maa­de­le ja see koht hak­kas mul­le ko­he vä­ga meel­di­ma.“

Sin­na hak­kas Jü­ri Vood­la hil­jem koos Toi­vo ja Tiit Nuu­di­ga aren­da­ma Kõr­ve­maa suu­sa- ja mat­ka­kes­kust, mis nüüd kuu­lub Sport­lan­di­le.

Suu­sa- ja mat­ka­ra­du on Jü­ri Vood­la Aeg­vii­du mail ma­ra­to­ni­de kor­ral­da­mi­se kõr­valt ra­ja­nud ja hool­da­nud üle 20 aas­ta ning teeb se­da siia­ni: „Kui ju­ba Oja ta­lus te­gut­se­si­me, tek­kis mul mõ­te ühen­da­da kõik ter­vi­se­ra­jad Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­sest ku­ni Val­ge­ho­bu­se­mäe­ni. 2003. aas­tal kir­ju­ta­sin KI­Ki­le pro­jek­ti, sain po­si­tiiv­se vas­tu­se ning AS Mer­ko toel te­gi­me val­mis küm­ne­ki­lo­meet­ri­se prae­gu­se Pre­si­den­di­ra­ja. Va­rem läks ra­da Ne­li­jär­velt Si­nial­li­ka­te kau­du Jä­ne­da­le, kuid lä­bis ka­hek­sat era­maad. See­tõt­tu ot­si­sin või­ma­lu­se te­ha see RMK maa­le. See oli üks suur võit­lus. Kõr­ve­maa­le mi­da­gi te­ha on vä­ga ras­ke, sest seal on küll maas­ti­ku­kait­sea­lad, küll loo­dus­kait­sea­lad ja siht­kait­se­vöön­did.“

Kui ra­da val­mis, leid­sid Aeg­vii­du ja Ta­pa val­d, et seal võiks kor­ral­da­da pre­si­den­di­mat­ka. Jü­ri Vood­la leiab, et see oli vä­ga hea idee, ku­na prae­gu­se Ne­li­jär­ve puh­ke­kes­ku­se ra­ja­ja oli pre­si­dent Kons­tan­tin Päts, kes käis seal­kan­dis pä­ris pal­ju, kui hak­kas loo­ma Jä­ne­da põl­lu­ma­jan­dus­koo­li. Sa­mas koo­lis õp­pis hil­jem ka pre­si­dent Ar­nold Rüü­tel. Esi­me­ne pre­si­den­di­matk toi­mus 2004. aas­tal.

Nel­ja val­la koos­töö
Va­rem ei ol­nud oma­va­lit­su­sed ter­vi­se­ra­da­dest hu­vi­ta­tud, ent 2005. aas­tal ehk küm­me aas­ta pä­rast se­da, kui Jü­ri Vood­la Kõr­ve­maal suu­sa- ja rat­ta­ra­da­de ra­ja­mist alus­tas, suu­de­ti koos sih­ta­su­tu­se Ees­ti Ter­vi­se­ra­jad ju­hi Jaa­nus Pul­le­se­ga saa­da nõus­se kolm val­da: Ta­pa, Aeg­vii­du ja Ani­ja. Sõl­mi­ti ra­da­de hool­da­mi­seks esi­me­ne val­da­de­va­he­li­ne ühi­se te­gut­se­mi­se le­ping. See tä­hen­das, et oma­va­lit­su­sed võt­sid ra­da­de hool­da­mi­se ku­lud en­da kan­da, se­ni oli see ol­nud ai­nult Spor­dik­lu­bi Kõr­ve Ring mu­re. Hil­jem lii­tus ka Al­bu vald.

„See on Ees­tis siia­ni ai­nu­laad­ne, et ne­li val­da ühi­selt pa­nus­ta­vad ter­vi­se­ra­da­de su­vi­ses­se ja tal­vi­ses­se hool­da­mis­se. Olen käi­nud sel­lest mit­mel pool rää­ki­mas, kuid siia­ni po­le Ees­tis üks­ki vald ol­nud suu­te­li­ne teis­te­ga sa­ma­moo­di kok­ku lep­pi­ma, kõik te­gut­se­vad omaet­te,“ tõ­deb kauaaeg­ne ter­vi­se­ra­da­de te­gi­ja.

Ra­da­sid ai­tab en­di­selt hool­da­da MTÜ Spor­dik­lu­bi Kõr­ve Ring, mil­le ju­ha­tu­se esi­mees ta on. Hool­da­tud suu­sa­ra­du on Kõr­ve­maal prae­gu 90 ki­lo­meet­rit: „Osa­li­selt need mui­du­gi kat­tu­vad, aga et kõik rin­gid ra­jat­rak­to­ri­ga lä­bi sõi­ta, teeb see ik­ka­gi üle 60 ki­lo­meet­ri. Ter­vi­se­ra­da­de hool­da­mi­ne on aas­ta­ring­ne töö. Su­vel tu­leb kaks kor­da nii­ta. Al­gu­ses niit­si­me pal­ju­sid koh­ti kä­sit­si, 2005. aas­tal sai­me tä­nu Ees­ti Ter­vi­se­ra­da­de­le ra­jat­rak­to­ri. Siis ku­lus suu­sa­ra­ja lä­bi­mi­seks Aeg­vii­dust Jä­ne­da­le ja Val­ge­ho­bu­se­mäe­ni 11 tun­di. Nüüd on trak­to­reid kaks ning saab poo­le kii­re­mi­ni.“

Osa­li­selt sa­ma­del ra­da­del toi­mu­vad ka Kõr­ve­maa ne­li­k­üri­tu­se suu­sa- ja rat­ta­ma­ra­ton, ke­vad­jooks, triat­lon. Nen­de ra­ja­meis­ter on siia­ni Jü­ri Vood­la. Te­ma el­lu­kut­su­tud Tal­lin­na suu­sa­ma­ra­ton kuu­lub Es­to­lop­pe­ti, Tal­lin­na rat­ta­ma­ra­ton Bosch Ees­ti maas­ti­ku­rat­ta­sar­ja.

Jü­ri Vood­la ees­võt­tel koos­töös Aeg­vii­du val­la­ga aas­taid ta­ga­si Aeg­vii­tu ka 3 ki­lo­meet­rit val­gus­ta­tud suu­sa­ra­da. Koos­töös Aeg­vii­du spor­dik­lu­bi­ga pu­has­ta­ti võ­sast Ka­be­li­mä­gi, mis on Aeg­vii­du las­te lem­mik­kel­gu­mä­gi, sin­na teh­ti ki­lo­meet­ri­ne val­gus­ta­tud suu­sa­ra­da koo­li­las­te­le. Prae­gu mõt­leb ta, kui­das muu­ta pü­ha­päe­va­sõit­ja­le jõu­ko­ha­se­maks 19 ki­lo­meet­ri­ne suu­sa­ra­da, mil­le sa­ge­da­ne ka­su­ta­ja on pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid.

„Kui ke­va­del ava­tak­se va­nas ve­du­ri­de­poos ter­vi­ses­por­di­kes­kus, saab Aeg­vii­du ha­ka­ta tões­ta­ma, et on mat­ka­pea­lin­na ni­me­tu­se vää­ri­li­ne,“ mär­gib Jü­ri Vood­la ning üt­leb, et pak­kus en­di­ses­se de­poo­hoo­nes­se tao­li­se kes­ku­se loo­mi­se idee väl­ja ju­ba li­gi 15 aas­tat ta­ga­si: „Ise­gi oma­fi­nant­see­rin­gu aja­si­me väl­ja, kuid Ees­ti Raud­tee­ga ei suu­de­tud de­poo­hoo­ne ren­ti­mi­ses kok­ku lep­pi­da. See oli mul­le täit­sa ül­la­tus, et Ani­ja vald hak­kas nüüd se­da uues­ti ehi­ta­ma. Kui olek­sin noo­rem, olek­sin sel­le hal­da­jaks kan­di­dee­ri­nud. Enam ei ta­ha, lii­ga pal­ju on ju­ba vae­va näh­tud.“