Loo ja Kostivere liinidel sõidavad 1. augustist AS SEBE bussid.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus avab 1. augustil Ida-Harjumaal kaks kiirliini: Tallinn-Kuusalu ja Tallinn-Loksa. Bussireiside nõudlus on Loksa ja Kuusalu piirkonnas viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kiirliinid avardavad mõlema kandi inimeste sõiduvõimalusi Tallinnasse.
„Tänu kahele kiirliinile saame paremad bussiühendused Kuusalu ja Loksa piirkonnaga. Kuusalu vallas tuleb väljumine Salmistusse, nii saavad sealse kandi elanikud sõita Kuusallu ja sealt otse edasi Tallinna,” kirjeldas Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (ÜTK) tegevdirektori kohusetäitja Kadri Krooni avaliku bussiliiniteenuse muudatusi Ida-Harjus.
Loksalt tuli 2017. aastal ühes päevas keskmiselt bussile 193 ja Kuusalust 103 inimest, praegu on samad arvud vastavalt 231 ja 149.
„Kuusalu ja Kiiu kokku annavad Loksa liinidel umbes poole nõudlusest,” põhjendas Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse arenguosakonna juhataja Terje Villemi kiirliinide tarvilikkust.
Kadri Krooni selgitas, et piirkonda teenindava ATKO Liinide 70kohalistes bussides on 40 istekohta ja juhul kui istekohad on juba Loksast alates hõivatud, peavad ülejäänud reisijad Tallinnasse sõites seisma, mis pole normaalne.
Terje Villemi sõnul on ühistranspordi korraldajate eesmärk vältida reisijate seismist pikematel liinidel. Ta selgitas, et kümme minutit aeglasemas bussis seista pole raske, aga kiirteel tekib probleem, sest siis peab buss sõitma kuuekümnega, kuigi võiks sõita sajaga.
Kiirbuss jõuab Loksalt Tallinna umbes tunniga, peatustega kulub aga üle 1,5 tunni. Terje Villemi toonitas, et kiirliiniga sõites saavad pealinnas tööl käijad olulise ajavõidu.
Osa Loksa kiirliine suundub edasi Lääne-Virumaale Võsule. Mõlemad kiirliinid pannakse käiku ka nädalavahetustel, kui sinna kanti sõidab arvukalt suvitajaid. Sõiduplaanid koostab ÜTK juuli teiseks pooleks, need avaldab Sõnumitooja. Uusi liine rahastatakse ka riigieelarvest, toetussumma selgub pärast piletitulu laekumist.
Vajadus rajada uusi peatusi
Loksa kiirliinidega, mis sõidavad edasi Lääne-Virumaale, hakatakse teenust pakkuma ka Kasispea piirkonnale. Praegu pole Kasispead ja Vihasood ühendaval teel ametlikke bussipeatusi. ÜTK on teavitanud Kuusalu valda ja maanteeametit, et sinna on tarvis rajada neli uut peatust, saatnud vallale vastavad ettepanekud.
„Vald on uue bussipeatuse tegemise algataja. Kas peatuse ehitab vald või maanteeamet, oleneb nendevahelisest kokkuleppest, me saame anda suunise ja toetada. Maakonnaliinide bussid peatuvad ainult tähistatud peatustes. Loodame, et vald teeb omalt poolt kõik, et Kasispeale ja Vihasoole saaks bussiliini käima panna. Valla panus kohalikku ühistransporti on väga oluline,” sõnas Kadri Krooni.
Kus peatust lubavat liiklusmärki püsti pole ja bussid peatuvad nõudekorras, lõpeb 1. augustist nende peatumine. Kuusalu vallas on neli liiklusmärgiga tähistamata peatust, mida inimesed kasutavad.
„Oleme juhtinud ka sellele valla tähelepanu. Ilma ametlike peatusteta ei saa liine planeerida ja pileteid müüa, peatustel on ka reisijate turvalisuse tagamises väga oluline osa,” sõnas Kadri Krooni.
Alates 1. augustist on ÜTK jaganud Harjumaa idasuuna liinid kahte ossa: ida 1 kätkeb Loksa ja Kuusalu, ida 2 Loo ja Kostivere liinirühma. Ida 2-le korraldatud riigihanke võitnud AS SEBE võtab augustist reisijateveo ATKO Liinidelt üle.
„Nõudlus selles piirkonnas pidevalt kasvab,” ütles Kadri Krooni. „Busside väljumisi on olnud vaja juurde panna ja kilomeetreid juurde tellida, riigihanke piirid said sellega ületatud. Riigihanke rõõm ja valu, et mahtusid ei tohi ületada.”
Loksa ja Kuusalu piirkonda jääb teenindama ATKO Liinid, kellega sõlmitud leping kehtib jaanuarini. Ida 1 suunale on välja kuulutatud riigihange.
Tasuta sõidu korvab riik
Koroonaperioodil 16. märtsist mai keskpaigani oli bussisõit avalikel liinidel kõigile tasuta. ÜTK liine ei vähendanud.
„Vähestel inimestel, kes ka sel ajal tööl käisid, oli vaja bussiga sõita. Me ei pidanud pärast koroonaperioodi lõppu ühtki liini tagasi panema ja teenus oli püsiv,” ütles Kadri Krooni.
Eriolukorra ajal vähenes ÜTK teeninduspiirkonnas bussisõidu nõudlus umbes 45 protsendile tavatasemest. Praeguseks on see tõusnud 80 protsendile tavatasemest.
Terje Villemi sõnul tundsid reisijad end tühjemas bussis turvalisemalt ja said järgida kaks pluss kaks reeglit. Vaid Maardu ja Paldiski bussid olid ka koroonaperioodil selle reegli järgimiseks liiga täis.
Eriolukorra tõttu jäi ÜTK-l Harjumaa liinidel saamata ligi 300 000 eurot piletitulu, mille riik on lubanud katta.
Enne tasuta sõiduõiguse andmist 2018. aasta teisest poolaastast pensionäridele ja alla 20aastastele sai Põhja-Eesti ÜTK ligi 70 protsenti eelarvest piletitulust ja ülejäänud summa riigilt, praegu on suhe vastupidine. 2019. aastal oli Harjumaa 85 liinil riigi toetus kokku 7,23 miljonit eurot ja piletitulu 2,6 miljonit eurot. Idasuuna 17 liini teenindamiseks eraldas riik 945 000 eurot ja piletitulu oli 444 000 eurot, kohalike omavalitsuste toetusest ja muudest katteallikatest lisandus ligi 15 000 eurot.