Kuu­sa­lust ja Lok­salt saab pea­gi kiir­bus­si­ga Tal­lin­na

2833
At­ko Lii­ni­de pil­ve­buss Lok­sa bus­si­jaa­mas.

Loo ja Kos­ti­ve­re lii­ni­del sõi­da­vad 1. au­gus­tist AS SE­BE bus­sid.

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­kus avab 1. au­gus­til Ida-Har­ju­maal kaks kiir­lii­ni: Tal­linn-Kuu­sa­lu ja Tal­linn-Lok­sa. Bus­si­rei­si­de nõud­lus on Lok­sa ja Kuu­sa­lu piir­kon­nas vii­mas­tel aas­ta­tel pi­de­valt kas­va­nud, kiir­lii­nid avar­da­vad mõ­le­ma kan­di ini­mes­te sõi­du­või­ma­lu­si Tal­lin­nas­se.

„Tä­nu ka­he­le kiir­lii­ni­le saa­me pa­re­mad bus­siü­hen­du­sed Kuu­sa­lu ja Lok­sa piir­kon­na­ga. Kuu­sa­lu val­las tu­leb väl­ju­mi­ne Sal­mis­tus­se, nii saa­vad seal­se kan­di ela­ni­kud sõi­ta Kuu­sal­lu ja sealt ot­se eda­si Tal­lin­na,” kir­jel­das Põh­ja-Ees­ti Ühis­trans­por­di­kes­ku­se (ÜTK) te­gev­di­rek­to­ri ko­hu­se­täit­ja Kad­ri Kroo­ni ava­li­ku bus­si­lii­ni­tee­nu­se muu­da­tu­si Ida-Har­ju­s.

Lok­salt tu­li 2017. aas­tal ühes päe­vas kesk­mi­selt bus­si­le 193 ja Kuu­sa­lust 103 ini­mest, prae­gu on sa­mad ar­vud vas­ta­valt 231 ja 149.

„Kuu­sa­lu ja Kiiu kok­ku an­na­vad Lok­sa lii­ni­del um­bes poo­le nõud­lu­sest,” põh­jen­das Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se aren­guo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ter­je Vil­le­mi kiir­lii­ni­de tar­vi­lik­kust.

Kad­ri Kroo­ni sel­gi­tas, et piir­kon­da tee­nin­da­va AT­KO Lii­ni­de 70ko­ha­lis­tes bus­si­des on 40 is­te­koh­ta ja ju­hul kui is­te­ko­had on ju­ba Lok­sast ala­tes hõi­va­tud, pea­vad üle­jää­nud rei­si­jad Tal­lin­nas­se sõi­tes seis­ma, mis po­le nor­maal­ne.

Ter­je Vil­le­mi sõ­nul on ühis­trans­por­di kor­ral­da­ja­te ees­märk väl­ti­da rei­si­ja­te seis­mist pi­ke­ma­tel lii­ni­del. Ta sel­gi­tas, et küm­me mi­nu­tit aeg­la­se­mas bus­sis seis­ta po­le ras­ke, aga kiir­teel te­kib prob­leem, sest siis peab buss sõit­ma kuue­küm­ne­ga, kui­gi võiks sõi­ta sa­ja­ga.

Kiir­buss jõuab Lok­salt Tal­lin­na um­bes tun­ni­ga, pea­tus­te­ga ku­lub aga üle 1,5 tun­ni. Ter­je Vil­le­mi too­ni­tas, et kiir­lii­ni­ga sõi­tes saa­vad pea­lin­nas tööl käi­jad olu­li­se aja­või­du.

Osa Lok­sa kiir­lii­ne suun­dub eda­si Lää­ne-Vi­ru­maa­le Võ­su­le. Mõ­le­mad kiir­lii­nid pan­nak­se käi­ku ka nä­da­la­va­he­tus­tel, kui sin­na kan­ti sõi­dab ar­vu­kalt su­vi­ta­jaid. Sõi­dup­laa­nid koos­tab ÜTK juu­li tei­seks poo­leks, need aval­dab Sõ­nu­mi­too­ja. Uu­si lii­ne ra­has­ta­tak­se ka rii­giee­lar­vest, toe­tus­sum­ma sel­gub pä­rast pi­le­ti­tu­lu lae­ku­mist.

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se aren­guo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja TER­JE VIL­LE­MI ja te­gev­di­rek­to­ri kt KAD­RI KROO­NI, sei­nal logo, millega tähistatakse busse.

Va­ja­dus ra­ja­da uu­si pea­tu­si
Lok­sa kiir­lii­ni­de­ga, mis sõi­da­vad eda­si Lää­ne-Vi­ru­maa­le, ha­ka­tak­se tee­nust pak­ku­ma ka Ka­sis­pea piir­kon­na­le. Prae­gu po­le Ka­sis­pead ja Vi­ha­sood ühen­da­val teel amet­lik­ke bus­si­pea­tu­si. ÜTK on tea­vi­ta­nud Kuu­sa­lu val­da ja maan­tee­ame­tit, et sin­na on tar­vis ra­ja­da ne­li uut pea­tust, saat­nud val­la­le vas­ta­vad et­te­pa­ne­kud.

„Vald on uue bus­si­pea­tu­se te­ge­mi­se al­ga­ta­ja. Kas pea­tu­se ehi­tab vald või maan­teea­met, ole­neb nen­de­va­he­li­sest kok­ku­lep­pest, me saa­me an­da suu­ni­se ja toe­ta­da. Maa­kon­na­lii­ni­de bus­sid pea­tu­vad ai­nult tä­his­ta­tud pea­tus­tes. Loo­da­me, et vald teeb omalt poolt kõik, et Ka­sis­pea­le ja Vi­ha­soo­le saaks bus­si­lii­ni käi­ma pan­na. Val­la pa­nus ko­ha­lik­ku ühist­rans­por­ti on vä­ga olu­li­ne,” sõ­nas Kad­ri Kroo­ni.

Kus pea­tust lu­ba­vat liik­lus­mär­ki püs­ti po­le ja bus­sid pea­tu­vad nõu­de­kor­ras, lõ­peb 1. au­gus­tist nen­de pea­tu­mi­ne. Kuu­sa­lu val­las on ne­li liik­lus­mär­gi­ga tä­his­ta­ma­ta pea­tust, mi­da ini­me­sed ka­su­ta­vad.

„Ole­me juh­ti­nud ka sel­le­le val­la tä­he­le­pa­nu. Il­ma amet­li­ke pea­tus­te­ta ei saa lii­ne pla­nee­ri­da ja pi­le­teid müüa, pea­tus­tel on ka rei­si­ja­te tur­va­li­su­se ta­ga­mi­ses vä­ga olu­li­ne osa,” sõ­nas Kad­ri Kroo­ni.

Ala­tes 1. au­gus­tist on ÜTK ja­ga­nud Har­ju­maa ida­suu­na lii­nid kah­te os­sa: ida 1 kät­keb Lok­sa ja Kuu­sa­lu, ida 2 Loo ja Kos­ti­ve­re lii­ni­rüh­ma. Ida 2-le kor­ral­da­tud rii­gi­han­ke võit­nud AS SE­BE võ­tab augustist rei­si­ja­te­veo AT­KO Lii­ni­delt üle.

„Nõud­lus sel­les piir­kon­nas pi­de­valt kas­vab,” üt­les Kad­ri Kroo­ni. „Bus­si­de väl­ju­mi­si on ol­nud va­ja juur­de pan­na ja ki­lo­meet­reid juur­de tel­li­da, rii­gi­han­ke pii­rid said sel­le­ga üle­ta­tud. Rii­gi­han­ke rõõm ja va­lu, et mah­tu­sid ei to­hi üle­ta­da.”

Lok­sa ja Kuu­sa­lu piir­kon­da jääb tee­nin­da­ma AT­KO Lii­nid, kel­le­ga sõl­mi­tud le­ping keh­tib jaa­nua­ri­ni. Ida 1 suu­na­le on väl­ja kuu­lu­ta­tud rii­gi­han­ge.

Ta­su­ta sõi­du kor­vab riik
Ko­roo­na­pe­rioo­dil 16. märt­sist mai kesk­pai­ga­ni oli bus­si­sõit ava­li­kel lii­ni­del kõi­gi­le ta­su­ta. ÜTK lii­ne ei vä­hen­da­nud.

„Vä­hes­tel ini­mes­tel, kes ka sel ajal tööl käi­sid, oli va­ja bus­si­ga sõi­ta. Me ei pi­da­nud pä­rast ko­roo­na­pe­rioo­di lõp­pu üht­ki lii­ni ta­ga­si pa­ne­ma ja tee­nus oli pü­siv,” üt­les Kad­ri Kroo­ni.
Eri­olu­kor­ra ajal vä­he­nes ÜTK tee­nin­dus­piir­kon­nas bus­si­sõi­du nõud­lus um­bes 45 prot­sen­di­le ta­va­ta­se­mest. Prae­gu­seks on see tõus­nud 80 prot­sen­di­le ta­va­ta­se­mest.

Ter­je Vil­le­mi sõ­nul tund­sid rei­si­jad end tüh­je­mas bus­sis tur­va­li­se­malt ja said jär­gi­da kaks pluss kaks reeg­lit. Vaid Maar­du ja Pal­dis­ki bus­sid olid ka ko­roo­na­pe­rioo­dil sel­le reeg­li jär­gi­mi­seks lii­ga täis.

Erio­lu­kor­ra tõt­tu jäi ÜTK-l Har­ju­maa lii­ni­del saa­ma­ta li­gi 300 000 eu­rot pi­le­ti­tu­lu, mil­le riik on lu­ba­nud kat­ta.

En­ne ta­su­ta sõi­duõi­gu­se and­mist 2018. aas­ta tei­sest poo­laas­tast pen­sio­nä­ri­de­le ja al­la 20aas­tas­te­le sai Põh­ja-Ees­ti ÜTK li­gi 70 prot­sen­ti ee­lar­vest pi­le­ti­tu­lust ja üle­jää­nud sum­ma rii­gilt, prae­gu on su­he vas­tu­pi­di­ne. 2019. aas­tal oli Har­ju­maa 85 lii­nil rii­gi toe­tus kok­ku 7,23 mil­jo­nit eu­rot ja pi­le­ti­tu­lu 2,6 mil­jo­nit eu­rot. Ida­suu­na 17 lii­ni tee­nin­da­mi­seks eral­das riik 945 000 eu­rot ja pi­le­ti­tu­lu oli 444 000 eu­rot, ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te toe­tu­sest ja muu­dest kat­teal­li­ka­test li­san­dus li­gi 15 000 eu­rot.

Eelmine artikkelAru­kü­la koh­vi­ku­te­päev pak­kus mait­see­la­mu­si
Järgmine artikkelMeediakangelased Juminda poolsaarel