Euroopa Komisjoni kehtestatud kitsendused on jõudnud Harjumaale – alates 14. juulist on I tsoonis Anija, Kose ja Kõue vald.
Seoses Aafrika seakatku levikuga laiendas Euroopa Komisjon kitsendustega tsoone Eestis. Harjumaale ulatuvas esimeses ehk puhvertsoonis pole esinenud seakatku juhtumeid, kuid seakatku on leitud metssigadel sellega külgnevatel aladel naabertsoonis ehk II tsoonis. Anija vallale lähim seakatkujuhtum metsseal on olnud Raplamaal.
Puhvertsoonis on seakasvatusettevõtted intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Selles tsoonis kasvatatud elussigu võib transportida Eestis, Euroopa Liidus ning eksportida, kui on tehtud nõutavad uuringud. Sealihale ja -toodetele, loomsetele kõrvalsaadustele ja paljundusmaterjalile kitsendusi ei ole.
Jahipidamisele on määratud Aafrika seakatku tsoonides erinõuded keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga. II tsooni kuuluvate omavalitsuste territooriumil, kus on leitud Aafrika seakatku surnud metssigu, on ajujaht keelatud ja jahti ei tohi pidada jahikoertega. Samas on seal lubatud metssigade lisasöötmine vastavates söötmiskohtades.
I tsoonis ehk puhvertsoonis võib ajujahti pidada ja kasutada jahikoerte abi, samuti tohib metssigu sööta söötmiskohtades. Puhvertsoonis kütitud metssigade liha käitlemine on lubatud Eesti piires. Metssealiha peab olema analüüsitud seakatku suhtes ja erimärgistatud. Metssea jahiloal peab olema veterinaararsti märge liha analüüsimise kohta.
Kui metssealiha soovitakse viia puhvertsoonis väljapoole, peavad jahimehed sellest teavitama veterinaar- ja toiduameti maakondlikku veterinaarkeskust.
Anija vallas seafarme ei ole. Volitatud veterinaararst Joel Jürisson ütles Sõnumitoojale, et Anija vallas Pillapalus ja Salumäe külas on üksikuid majapidamisi, kus peetakse sigu – ühte või paari-kolme. Ta toonitas, et toidu- ja veterinaarameti värskeim soovitus on – kui ka ei plaanita puhvertsoonis kütitud metssea liha piirkonnast välja viia ja läheb jahimeeste oma tarbeks, võiks ikkagi viia vereproovi veterinaararstile analüüsimiseks. Kuigi Aafrika seakatk pole inimestele nakkav, saab sedaviisi parema ülevaate olukorrast.
„Kõige tähtsam on võtta analüüs siis, kui metsast leitakse metssea laip või kui on kütitud imelikult rõõmsalt käitunud metssiga,“ toonitas ta ja lisas, et seenelised-marjulised peaksid olema tähelepanelikud, kui märgatakse metssea laipa, teavitada kohalikke jahimehi, loomaarsti või maakonna veterinaarkeskust.
Jahimaid on Anija vallas mitmel jahiseltsil. Voose jahiseltsi juht Mati Unga kommenteeris, et puhvertsooni sattumine jahipidamist eriti ei muuda: „Oma tarbeks oleme metssigu küttinud. Talunikud on helistanud, kui metssead on läinud vilja- või kartulipõldu. Sel hooajal oleme küttinud kaheksa metssiga. Kokku on limiit umbes 70.“
Kehra jahiseltsi juht Toivo Pruuli rääkis, et puhvertsooni väljakuulutamisele järgnenud ajal on kütitud kaks metssiga, kokku on nende seltsi jahimehed küttinud sel suvel kümme metssiga: „Karta on, kui sigade kaudu Aafrika katk edasi ei jõua, siis levib inimestega. Peame olema valmis selleks, et haigus liigub edasi ja talve ajaks võidakse meil ajujaht ära keelata.“ Keskmiselt on Kehra jahiselts tohtinud hooajaga küttida 30-40 metssiga.
Ka Aegviidu jahiseltsi juht Riivo Noor kardab – kui Aafrika seakatku levik jätkub Eestis samas tempos, siis sel jahihooajal ajujahti pidada ei saa: „Valmistume selleks. Kui ajujahti pidada ei saa, tuleb kasutada teisi jahipidamisviise. Põtrade arvukus võib suureneda, kahju kannatavad metsaomanikud. Kui jahimehed ei suuda piirangute tõttu limiite täita, ei saa ka kahjutasu nõuda.“
Aegviidu jahiseltsi jahiala asub Põhja-Kõrvemaal, põlde pole, metssigade arvukus on seal väike. Hooaja limiit on Aegviidu seltsi jahimeestel küttida paarkümmend metssiga.
