Anija mõisa jõulumaal käis üle 500 lapse

2701
Anija jõulumaa korraldajad. Ees KAITI KARTUSOV, INGRID PÄRNA ja KRISTIINA SAUL, tagareas KAIRIT KOROLKOVA, HELINA LILLSOO, MARGIT KUUSIK, MERIKE MAAROOS, PILLE KULLA ja EVE TIIDOLEPP.

„Lastele meeldis meie juures väga ja nad kinnitasid, et soovivad siia tagasi tulla,“ ütles Anija jõulumaa üks korraldaja KAITI KARTUSOV.

Jõulumaa oli Anija mõisa peahoones ja mõisaõuel avatud esmaspäevast reedeni, 1.-5. detsembrini. Igal päeval võeti vastu kolm gruppi, korraga keskmiselt kuni 40 last.
Programm kestis poolteist tundi. Lapsed, kes jõulumaale tulid, viidi kõigepealt mõisa saali vaatama näitemängu. See oli Kelly Kruusmanni spetsiaalselt selleks ettevõtmiseks kirjutatud näidend „Jõulumemme häda“. Mängisid Merike Maaroos, Pille Kulla, Kaiti Kartusov, Ingrid Pärna ja Margit Kuusik. Pärast näidendi vaatamist jagati lapsed gruppidesse. Osad läksid koos Ingrid Pärna ja jõulumemmega kaunistama piparkooke. Värviliste glasuuridega endakaunistatud piparkoogid söödi tee kõrvale ära. Teine grupp õppis samal ajal taaskasutuse õpitoas Helina Lillsoo ja Kairit Korolkova juhendamisel valmistama paberist jõuluingleid ning kolmas grupp kuulas raamatukogus muinasjuttu. Pille Kulla jutustas lugu Markus Saksatamme raamatust „Postiljon ja kanad“. Raamatukogus olid neil päevil päris ehtsad kanad, need tõi oma kodutalust Eve Tiidolepp.
Kui kõik lapsed olid kaunistanud piparkooke, teinud jõuluingli ning kuulanud muinasjuttu, koguneti taas saali, kus tuli jõulumemmele esineda ning memm andis igaühele kingituse – õpetliku värviraamatu „Tore päev ….mõisas“, kus olid pildid ja tekst mõisa jõulumaa kohta, lapsed ise pidid täitma lüngad. Pildid joonistas ja tekstid koostas Merike Maaroos, raamatuks vormistas Eve Tiidolepp.
Seejärel mindi õue. Mõisamaja taha oli suurtest heinapallidest tehtud labürint. Labürindist pidid lapsed leidma päkapiku, kellel oli käes toidukorv. Pärast selle läbimist said lapsed mõisa aida ees sööta leitud päkapiku toidukorvis olnud õunte või leiva-saiaga lambaid. Jõulumaa külastus lõppes ühispildistamisega ning seejärel saatsid päkapikud ja jõulumemm lapsed bussi peale.
Anija valla lastele maksis pilet jõulumaale 5, teistele 7 eurot.
Kolmeaastane paus
Jõulumaad tehti Anijal aastaid, kuid nüüd oli kolm aastat pausi. Kaiti Kartusov rääkis, et juba eelmisel aastal küsiti neilt päris palju, kas Anijal jõulumaa ikka tuleb.
„Pärast suvelavastust „Tokerjad“ panime kokku tiimi ja otsustasime, et tuleb – kuna nõudlust on, siis teeme ära,“ ütles ta.
Enamus jõulumaa korraldajatest on Anija mõisas tegutsevad või  selle  ümber  koondunud  naised. Saadi kokku ja hakati arutama, mida jõulumaal teha. Esimesena otsustati, et jõulumemmeks saab Merike Maaroos, kes on selles rollis olnud ka varem. Siis telliti Kelly Kruusmannilt jõulunäidend, mida jõulumaal etendada.
„Tal oli see imeruttu valmis ning juba oktoobri lõpus hakkasime proove tegema. Kuigi ega me neid palju teinud,“ lausus Kaiti Kartusov.
Ka muu programm jõulumaal sündis ühise mõttetööna. Helina Lillsoo pakkus, et võib õpetada lastele jõuluehete valmistamist. Esialgu oli plaanis volditud ingli asemel teha keerulisemaid ehteid, kus tuleb rohkem lõigata ja kleepida, kuid kardeti, et see võtab liiga kaua aega – kummaski töötoas oli ühel grupil aega 15 minutit, senikaua, kui kolmas seltskond kuulas raamatukogus muinasjuttu.
„Esimesel päeval meil kanu ei olnud. Aga siis arvas Eve, et võib oma kanad meile raamatukokku tuua, jõulujutt oli ka ju peamiselt kanadest. Nii kui on olemas teraapiakoerad, siis meil olid ravikanad,“ sõnas Pille Kulla.
Oma kaheksa lammast tõi jõulumaale Anijal elav Mari-Liis Tüvi. Jõulumaa ajal elasid lambad mõisa aidas. Laburündi jaoks laenati Ago Pärnamäelt ligi 90 heinapalli, Koplimäe Agro töömehed tõid need ise traktoriga kohale ja viisid hiljem ka minema.
Aasta pärast jälle
Päevas käis Anija jõulumaal keskmiselt 100 last koos õpetajatega, viie päeva jooksul kokku 519 last, neist kuus gruppi ehk 183 Anija valla koolidest-lasteaedadest ning 336 mujalt: Arukülast, Kolgast Aegviidust, Kallaverest, Rae vallast ja Tallinnast. Soovijaid oleks olnud veelgi.
„Kuulutasime jõulumaa välja oktoobri alguses, sama kuu lõpuks olid kõik ajad broneeritud. Kavandasime grupi suuruseks 40 last, kuigi mõned neist olid ka pisut suuremad. Päevas võtsime vastu kolm gruppi, rohkem me lihtsalt ei jaksanud, peale selle oli meil kõigil ju ka oma põhitöö,“ lausus Kaiti Kartusov.
Ta rõõmustas, et kohalkäinud lapsed võtsid jõulumaa tegemistest aktiivselt osa ning enamasti nad veel usuvad jõuluimedesse, ka algklassilapsed olevat päkapikkudelt uurinud, kas nad elavadki kogu aeg Anija mõisas.
„Kui jõuluinglite valmistamisel lastelt küsiti, miks on hea kasutada selleks just vanapaberit, vastas üks laps: siis jääb raha järele ja saab üüri maksta. Üldiselt on lapsed väga keskkonnateadlikud, teavad, et vanadest materjalidest meisterdamisega hoiab loodust,“ jutustas jõulumaa korraldaja.
Ta lisas, et Anija jõulumaal käinud lastele meeldis seal väga, nad avaldasid soovi külastada jõulumaad ja Anija mõisa ka edaspidi: „Osad tulid juba laupäeval koos vanematega meie jõululaadale.“
Ka korraldajad jäid jõulumaaga rahule. Kaiti Kartusovi arvates oli see Anija mõisa laada jaoks suurepärane turundusüritus.
„Usun, et jõulumaa on Anija mõisas avatud ka järgmisel aastal. On väga vahva, kui enne jõuluaega on selline tihedat tööd täis nädal,“ märkis ta.