Anija valla inimesi kutsutakse üles esitama häid ettepanekuid, et need 16. aprillil 12 tunni jooksul koos ellu viia.
Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril esitleti sotsiaalmeedias Anija valla kolme naise algatust Anija Lüliti, mille oli eelmisel päeval Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul välja kuulutanud vallavanem Arvi Karotam. Anija Lüliti on ettevõtmine, kuhu palutakse vallaelanikel kuni 12. märtsini esitada ideid, mida jõuaks 12 tunni jooksul ellu viia ja mis muudaksid Anija valla elu paremaks. Ideed, mis lähevad töösse, valib ekspertide koda ning 16. aprillil on tegevuspäev nende elluviimiseks.
Kolme naise algatus
Anija Lüliti taga on kolm kohalikku naist: Kaisa Tamkivi, Lilian Nõlvak ja Kaiti Kartusov, keda liidab peale sõpruse soov koduvalla jaoks midagi ära teha. Nad nimetavad Anija Lülitit kohaliku koostöö kiirendiks.
Kaisa Tamkivi, kes on Anija vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, ütleb, et idee oma kodukohas midagi taolist teha, sai ta Garage48st – see on algatus, kus 48 tunni jooksul luuakse uus ettevõte.
„Mulle väga meeldib, et miski saab päriselt valmis nii lühikese aja jooksul. Kui inimene käib viiel päeval nädalas tööl ja tal on pere, siis ta ei jaksa kogukonda panustada. Aga kui anda ette üks päev, luua sobivad tingimused ja toetada nii nõu kui ka jõuga, võime koos vahvaid asju ära teha,“ jutustab ta.
Ka Kaiti Kartusovile ja Lilian Nõlvakule tundus idee oluline ning koos hakati seda edasi arendama.
„Algul tundus, et mis see siis teha on: meil on fantastiline idee, kuulutame välja, et hakake projekte esitama. Aga siis saime aru, et see pole sugugi nii lihtne – enne tuleb ettevõtmine põhjalikult läbi mõelda, teha teavituskampaania ja nii edasi,“ märgib Kaisa Tamkivi.
Esimesest arutelust projekti väljakuulutamiseni läks umbes pool aastat, põhjalikum ettevalmistustöö algas talve alguses. Lõplik formaat on esialgsest pisut erinev, see muutus, kui naised käisid Garage48 tegijatega nõu pidamas ning said sealt soovitusi.
„Garage48st on sündinud Eesti tuntud ja edukaid iduettevõtteid, mis on löönud läbi ka maailmas. Anija Lüliti mudel on sellele sarnane, kuid kohandatud kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostööle. Loodetavasti koorub siit edukaid ideid, mis viiakse ka reaalselt ellu,“ selgitab Lilian Nõlvak.
Mis on Anija Lüliti?
Eelmisel nädalal kuulutati välja Anija Lüliti ideekorjeperiood, mis kestab 12. märtsini. Piiranguid projektide sisule ei ole, oluline on vaid, et see teeks paremaks rohkem kui ühe Anija valla elaniku elu ning selle peab jõudma ellu viia 12 tunni jooksul.
„Selle ettevõtmise juures on väga suure tähtsusega eduelamus, et inimene tunneks – panustas millessegi, mis sai valmis ja millest jäi jälg,“ põhjendab Kaisa Tamkivi.
Esimesed väljapakutud ideed on: Kehras võiks olla väikelaste mänguväljak, vallas võiks olla oma kooskäimiskoht noortele. Anija Lüliti algatajad ütlevad, et ideed ei pea olema üksnes millegi rajamise või heakorratöödega seotud. Nad toovad näiteid, et sellel päeval võib asutada mõne MTÜ, korraldada linnaruumi kujundamise mõttetalgud või luua sallivust või üksteise märkamist toetava teavituskampaania.
Kui ideed olemas, moodustatakse ekspertide koda, kes otsustab, mida hakatakse ellu viima. Ekspertide kojas on Anija Lüliti korraldajad, vallavalitsuse esindajad ning mõned sõltumatud eksperdid sõltuvalt sellest, milliseid ideid esitatakse. 29. märtsil kuulutatakse sõelale jäänud projektid välja ning nende esitajad saavad Lüliti tiimilt nõu ja vahendeid, et idee koos meeskonnaga ellu viia. Järgnevad ettevalmistustööd ning Anija Lüliti tegevuspäev, millal hakatakse ideid realiseerima, on 16. aprillil.
„Eeldame, et idee pakkunud inimesed osalevad nende elluviimises, sest ettevõtmine pole mõeldud kirumiseks, mis kellelegi ei meeldi. Kuid kõiki, kes soovivad panustada, aitame kindlasti meeskonna moodustamisel, vajalike töövahendite muretsemisega, vajadusel spetsialistide kaasamisega,“ kinnitab Kaisa Tamkivi.
Naised ütlevad, et ilma omavalitsuse toetuseta sellist algatust läbi viia ei saaks ning rõõmustavad, et Anija vallavalitsus on kiitnud nende ettevõtmise heaks: „See on innovatsioon kohaliku omavalitsuse koostöös oma elanikega, sest see on millegi täiesti uut moodi tegemine.“
Kaiti Kartusov lisab, et Anija Lüliti on nagu kaasav eelarve: rahvas saab valla toetusel teha ära midagi, mis neil on kripeldanud.
Kohaliku omaalgatuse programmist anti Anija Lüliti läbiviimiseks 1799.90 eurot, vallaeelarvest projekti omaosalus 200 eurot, peale selle tasutakse valla rahakotist kulud, mida KOPi projekti koostades ei osatud arvestada.
Koduleht ja reklaamklipp
Ideid saab Anija Lülitile esitada ettevõtmise kodulehel www.lüliti.ee, jooksev info on Anija Lüliti Facebooki lehel. Mõlemal on link ka ettevõtmist reklaamivale drooniga filmitud klipile üle valla lendavast Supermanist, keda kehastab vallavolikogu turvalisuse ja heakorrakomisjoni esimees Priit Raudkivi.
Lähinädalatel on Anija Lüliti eestvedajail kavas minna valla eri paikadesse oma algatust tutvustama ja julgustama inimesi kaasa mõtlema, esitama ideid.
„Mida rohkem ideid tuleb, seda vahvam. Isegi, kui me ei suuda neid kõiki 16. aprillil ellu viia, siis vähemalt teame, et inimestel on soov panustada. Loodame, et see ei jää ühekordseks ettevõtmiseks. Kui kõik õnnestub – inimesed on rahul, et nende kaasabil on midagi tehtud, siis võiks see ka edaspidi toimuda,“ arvab Kaisa Tamkivi.
Ta toob välja ka Anija Lülitiga kaasnevad niiöelda lisaboonused: selle kaudu saab ka teada, mis inimesi oma kodukandis või kogu vallas häirib, saab koondada ühiste murede või mõtetega inimesed, muuta koostöö kaudu kogukonda ühtsemaks ning lähendada kohalik omavalitsus ja elanikud. Naised usuvad, et Anija Lüliti formaati saavad oma piirkonnas kasutada ka teised omavalitsused ja kogukonnad.
