ENN KIRSMAN,
Kuusalu volikogu esimees
URMAS KIRTSI,
Kuusalu vallavanem
Vabariigi valitsus on algatanud haldusreformi eelnõu, millega sätestatakse alates 1. jaanuarist 2017 kohaliku omavalitsuse elanike arvu alampiiriks 5000 inimest. Sellest tulenevalt on nimetatud kriteeriumile mittevastavad vallad-linnad igal pool Eestis käivitanud läbirääkimised haldusterritoriaalsete muudatuste esile kutsumiseks.
Ka Loksa, kus elab umbes 2700 elanikku, linnavolikogu on teinud Kuusalu vallale ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. Selle kohaselt võiks moodustuda uus omavalitsus Loksa linnast, Vihula, Haljala, Kadrina valdadest ja Kuusalu valla nendest küladest, mis jäävad Lahemaa rahvuspargi territooriumile, millele lisanduks veel ka Kolga alevik. Alternatiivsena näeb Loksa linnavolikogu võimalust liituda ka terve Kuusalu vallaga, kuid seda eeldusel, et Kuusalu vallavolikogu loobuks ajaloolise vallamaja remondist. Tänaseks on Kadrina vallavolikogu juba Loksa ettepaneku tagasi lükanud, kuid Kuusalu vallavolikogul seisab otsuse langetamine veel ees.
Mida Loksa volikogule taolise üsnagi ultimatiivse ettepaneku peale ütelda?
Kuusalu vald on hästi toime tulev omavalitsus. Meie maksulaekumised on piisavad, et täita nõutaval tasemel meile seadustega pandud ülesanded. Valla elanikkond on stabiilne – 2015. aastal isegi suurenes 7 elaniku võrra, 6697 elanikuni.
Oleme pisut vähem kui veerandsajandiga, mil me taas omavalitsuslikku staatust nautida oleme saanud, renoveerinud peaaegu kõik meie igapäevases kasutuses olevad hooned – koolid, lasteaiad, rahvamajad. Oleme nullist ehitanud Kiiu lasteaia ja Kuusalu keskkooli spordikeskuse, taasehitanud tulekahjus hävinud Kolgaküla rahvamaja, renoveerinud keskasulate sooja-, vee ja kanalisatsioonitrassid ning katlamajad. Remontinud ja muutnud tolmuvabaks kümneid ja kümneid kilomeetreid külateid ning tänavaid, ehitanud küladesse veetrasse ning toetanud hajaasustuse programmist majapidamistesse kaevude rajamist. Ainuüksi viimse kümnekonna aastaga, pärast Kuusalu ja Loksa valdade edukat vabatahtlikku ühinemist, oleme erinevatesse objektidesse investeerinud kokku umbes 24 miljonit eurot ehk siis keskmiselt 2,4 miljonit eurot aastas.
Kindlasti on elanike soovid ja vajadused palju-palju suuremad kui valla rahakott seda võimaldab. Niinimetatud masu lõi päris valusalt ka Kuusalu valla rahakoti pihta. Näiteks on meie eelarve tulud alles äsja jõudnud 2008. aasta tasemele. Ometi oleme suutnud vältida koondamisi, töötajate palgakärpeid või allasutuste sulgemisi, nagu tegid seda mitmed teised vallad ja linnad. Veelgi enam, oleme suutnud oluliselt langetada valla võlakoormust, avada Kuusalu spordikeskuse ja Kiiu lasteaia.
2016. aasta alguses seisame valla edasise arengu seisukohalt üsnagi oluliste valikute ees – kuidas edasi?
Nagu öeldud, vastab Kuusalu vald haldusreformi seaduse kriteeriumitele ning tuleb tänu korralikule maksubaasile rahuldavalt toime. Kuid on see tuleviku arenguid silmas pidades piisav? Kas me peaksime minema haldusreformiga kaasa ja algatama mõne oma naabriga ühinemisläbirääkimised? Või hoopis ootama uut haldusreformi seadust? Võ i koguni vabariigi valitsuse ettepanekuid kriteeriumitele mittevastavate omavalitsuste sundliitmiseks?
Selleks, et saada teada, kas ja millises suunas nii olulise küsimusega kui haldusreform tegeleda, tuleb välja selgitada meie inimeste soovid ja hoiakud. Seda me küsitlusega teha tahamegi. Kuna haldusreformi küsimus ei olnud viimastel valimistel veel päevakorral, siis pole saanud ju rahvas eelistustest lähtuvalt kaasa rääkida. Seega on ainuke võimalus inimeste arvamust teada saada seda nende käest küsides. Meie küsitlus ei kvalifitseeru sotsioloogilise, veel vähem seaduse mõttes rahvaküsitlusena, kuid loodetavasti saab volikogu sellest otsuste tegemisel tuge. Igal Kuusalu valla elaniku on praegu võimalus oma sõna sekka öelda, täites valla kodulehelt leitava küsimustiku hiljemalt 11. märtsiks. Mida rohkem inimesi küsitlusest osa võtab, seda lihtsam on vallavolikogul oma seisukohta kujundada ja edasisi tegevusi kavandada.
Küsimustiku täitmine ei võta tõesti rohkem aega kui paar-kolm minutit. Täname Teid avaldatud arvamuse eest juba ette.