„Näitus on sellest, kui palju on meie kihelkonna inimestel olnud aega tulla kokku muusikat tegema 100-150 aastat tagasi ja ka lähiminevikus,“ kommenteerib Kolga muuseumi juht ANU KARJATSE.
Kuusalu kihelkonnas on olnud 22 segakoori, lisaks meeskoorid, naiskoorid. Palju on olnud orkestreid ja ansambleid. Kõigis nendes on kaasa tehtud väljaspool tööaega. Lisaks muusikakoolid oma tegemistega. Nii tutvustab Anu Karjatse näitust „Muusikapõld Kuusalu kihelkonnas“, mille kokkupanekut ta alustas kaks aastat tagasi.
„Kõik see on alguse saanud meie rahvalauludest, mis üles kirjutatud meie piirkonnas, kohalike inimeste muusikaarmastusest. Võime olla väga uhked paljude muusikainimeste üle, kes on saanud tõuke siit kodukandist – Veljo Tormis, Hugo Lepnurm, Harald Läänemets. Praegused edasiviijad Ott Kask, Mare Russak, Taavi Esko ja paljud teised,“ loetleb muuseumi juht.
„Kui lugeda, vaadata pilte, mõelda ajas tagasi, kuidas on pillimängu õpitud, käidud orkestri- ja lauluproovides pikkade vahemaade tagant – see on.“
Kolga muuseumi näitustetoas on toolidele pandud vanad puhkpillid, mis saadud kohalikelt inimestelt: õpetaja Maie Abergi äia kaks alti, Kuusalu pasunakoori pikaaegse pillimehe Toomas Tammemäe toodud pasunad, Kuusalu rahvamajast antud puhkpillid. Näha saab Kuusalu pasunakoori kunagise dirigendi Arno Lepnurme akordioni, heliharki ja metronoomi. Peeter Kivimäe tõi Kuusalu meeskoori vormikuue – Kuusalus oli 1960ndatel aastatel meeskoor läbi aegade suurima koosseisuga, 63 lauljaga.
Muusikamuuseumist on saadud pilte – kooliõpetaja Hans Frommi foto, Jakob Priimanni päeviku koopia.
Vaadata saab fotosid, kuidas Kuusalus toimusid 1930ndatel aastatel laulupäevad, juhatas Tuudur Vettik. Alles on laulupäevadeks trükitud väikesed laulikud kooridele.
Näitusel on ka 1950ndate aastate karmid dokumendid, mis saadetud Tallinnast – kui ei ole veel ansamblit või koori tehtud, siis kohe kokku kutsuda.
Anu Karjatse tõdeb, et materjal on mahukas ning loodab, et ka pidevas täienemises: „Seepärast me polegi näitust suure pauguga avanud, et see ei ole veel lõplik ülevaade Kuusalu kihelkonna muusikapõllust. Oleme jätnud noodipuldile tühjad lehed, et külastajad saaksid lisada infot, mida teavad täienduseks sellele, mis meil on talletatud. Vanemate ansamblite ja kooride kohta olen arhiividest leidnud rohkem andmeid, aga lähiajaloo osas on kindlasti üles märkimata ansambleid ja punte, kes me kihelkonnas on mingil ajal koos käinud. Tulge vaatama ja lisage infot! See on näitus, mis loodetavasti pidevalt kasvab.“
Ta kirjeldab, et hästi huvitav on materjal, mis puudutab kihelkonna keelpilliorkestreid. 1920ndatel aastatel oli Valkla baptistikogudusel oma keelpilliorkester. Kolgas moodustasid 10 meest kõlava nimega keelpillikoori Kolga Sümfoonia.
Näitus „Muusikapõld Kuusalu kihelkonnas“ on plaanis hoida avatult kuni sügiseni, et ka suvel järjest enam Kolga muuseumi jõudvad välisturistid saaksid ülevaate kihelkonna rikkalikust muusikaelust.
14. mail on tulemas muuseumiöö, tänavune teema on „Muuseumis on laineid“. Anu Karjatse ütleb, et siis tuuakse Kolgas välja helilaineid ja muid laineid, mõtteid on muuseumiöö läbiviimiseks mitmesuguseid.
Selleks ajaks loodab juhataja valmis saada Kolga muuseumi kodulehe, praegu pole see veel külastajatele kättesaadav.
