Anija ja Raasiku valda pannakse kiiret internetiühendust võimaldavad valguskaablid

3818

Kuusalu valda rajati kiirema interneti esimesed magistraalkaablid kolm aastat tagasi, Anija ja Raasiku vallas peaksid need olema hiljemalt aasta lõpuks.

Maardu-Kostivere-Raasiku-Kehra ja Raasiku-Soodla-Aegviidu valguslkaablid. Eraldi kaabel tuleb Aruküla vene kiriku juurest Järsi külla.
Maardu-Kostivere-Raasiku-Kehra ja Raasiku-Soodla-Aegviidu valguslkaablid. Eraldi kaabel tuleb Aruküla vene kiriku juurest Järsi külla.
Paunküla-Voose-Vetla-Alavere valguslkaabel.
Paunküla-Voose-Vetla-Alavere valguslkaabel.

Projekti EstWin raames viiakse aastaks 2018 kõikjale Eesti maapiirkondadesse uued lairibaühendused ehk ehitatakse välja valguskaablite võrgustik. Projekti eestvedaja on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA). Valguskaablite paigaldamist alustati 2011. aastal ning jätkatakse seni, kuni 98 protsendil Eesti majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest on valguskaablite võrk lähemal kui 1,5 kilomeetrit. Kokku on kavas Eestis välja ehitada umbes 6400 kilomeetreid trasse ja üle 1400 võrguühenduskoha.
„Käesoleva aasta lõpuks saab koguvõrgust valmis ligikaudu 4000 kilomeetrit,“ ütles ELASA juhataja Olav Harjo.
85 protsenti investeeringust finantseeritakse Euroopa Liidu rahast, 15 protsenti on ELASA omafinantseering.
Olav Harjo sõnul pannakse igal aastal maha keskmiselt 1000 kilomeetrit  valguskaablit,  tänavu  pisut rohkem, 1200 kilomeetrit. Ehitajad valib ELASA hangete kaudu.
Veel tänavu valmivatest võrkudest läbivad kolm lõiku Anija ja Raasiku valda. Detsembris lõpevad ehitused Maardu-Kostivere-Raasiku-Kehra, Raasiku-Soodla-Aegviidu-Jäneda-Käravete ning Paunküla-Voose-Vetla-Alavere lõikudel. Neist kahte esimest ehitab AS Eltel Networks, viimast Ericsson Eesti AS. Tulevaks kevadeks valmib Jõelähtme-Kiiu trassilõik, seda ehitab OÜ Corle.
Euroopa Liidu toetusraha eest võib fiiberoptilisi kaableid panna vaid  piirkondadesse, kus praegu neid veel pole. Sel põhjusel ei   paigaldata   EstWin   raames   valguskaableid näiteks Arukülla ega Kehra keskusesse, kuhu on valguskaablid rajanud Eesti Telekom.

Omavalitsustele tasuta
ELASA viib valguskaablid sisse kohalikesse omavalitsustesse ja osaliselt ka nende väljapakutud kohtadesse. Olav Harjo selgitas, et üldjuhul küsivad nad valla- või linnavalitsuselt ettepanekuid nii kaablite trassivalikul kui ka võimalike liitumiskohtade suhtes ehk millised on nende asulates kõige olulisemad avalikud asutused, kuhu võiks võrguühenduse luua.
„Kui vald teab, et mõne aasta pärast tuleb suur arendus hoopis mõne teise tee äärde, mitte sinna,  kuhu meie trassi kavandasime, saavad nad meile seda välja pakkuda. Liitumispunkte, kuhu meie loome võrguühendused, võiks olla asulas kolm kuni viis:  koolid, vallamajad, raamatukogud, rahvamajad. Neisse viime oma kaablid, selle eest omavalitsus tasuma ei pea,“ lausus ta.
Internetiteenust ELASA ise ei paku, selleks tuleb vallal või all­asutusel sõlmida leping mõne operaatorfirmaga, kes pakub internetiteenust.
Anija vallas viiakse tänavu valguskaabel Pillapalu koolituskeskusesse, Soodla kauplusesse, Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse, Voose rahvamajja, Vetla metskonna endisesse kontorisse, kuhu kohalik rahvas soovib teha külamaja, ning Alavere põhikooli. Vahekaev on ka Raudoja kõrtsi juures, sealt on võimalik hiljem vedada valguskaabel hoonesse.
Anija mõisas on juba praegu Eesti Telekomi valguskaabel, nagu ka Kehras. Vallavalitsuse ehitusspetsialist Viljo Leis avaldas lootust, et ka mobiilne internet läheb piirkonnas edaspidi paremaks, kuna valguskaabliga ühendatakse kõik mobiilimastid.
Raasiku vallas viiakse EstWini raames tänavu valguskaabel Raasiku koolimajja.
Elanikud peavad maksma
Olav Harjo rõhutas, et ELASA ehitab ainult baasvõrku, EstWin projekti raames ei tehta juurdepääsuühendusi lõppklientideni ega pakuta neile teenuseid. See tähendab, et inimesed, kes soovivad uuest kaablist koju kiiret internetti, peavad selle väljaehitamise eest ise maksma.
„EstWin baasvõrk on oma olemuselt niiöelda pime kaabel, internetti seal vaikimisi sees ei ole. Küll aga on pärast baasvõrgu valmimist kõigil operaatoritel võimalik selle kaudu hakata klientidele oma teenuseid pakkuma. Koos operaatori huviga piirkonna suhtes tuleb EstWin kaablisse ka internet,“ lausus ELASA juht
Ta tõdes, et Eestis on küll suur konkurents mobiilse interneti vallas, kuid konkurents on väga vilets kaabliga interneti pakkujate seas: „Konkurents on linnades kortermajades, kus igas majas on STV, Starman, Eesti Telekom ning ka väiksemad operaatorid. Kuna seal on võrgud olemas ja palju inimesi koos, on lihtne ja odav uut võrku ehitada. Aga erafirma ei hakka viima kaablit üksiku taluni, kui see läheb talle maksma umbes 20 000 eurot.“
Kuna ühele soovijale läheks valguskaabli ehitamine maapiirkonnas väga kalliks, soovitas Olav Harjo külades elavatel inimestel koopereeruda, teha näiteks mittetulundusühing, ühiselt tuleb odavam ja samas on MTÜl võimalik taotleda toetust. Üks võimalus on küsida toetust Leader-meetmest.
„Olen kuulnud, et Ida-Harjus ei olda väga huvitatud Leader-meetme raha lairibale andma ning et praegu läheb see põhiliselt turismiettevõtetele, kuigi see peaks olema maaelu arendamise raha. Igal juhul võimalused sealt toetust saada on olemas, küsimus on pigem selles, mida kohalik kogukond peab prioriteetseks,“ nentis ta.
Üks võimalus ühes piirkonnas elavatel inimestel on ELASA juhi sõnul võrk üheskoos välja ehitada. Maapiirkonnas on valguskaabli ehitushind koos selleks vajaliku asjaajamisega suurusjärgus 10 000-15 000 eurot kilomeeter. Kui trassi hakatakse reaalselt ise ehitama, võib hind tulla ka kolm korda odavam.
Teine võimalus on – kui on piisavalt suur hulk inimesi, näiteks 30-50 majapidamist, kes edastavad oma soovid koos näiteks Eesti Telekomile, võib ka sealt Olav Harjo kinnitusel saada üsna taskukohaseid pakkumisi.
„Kui on suur nõudlus, paneb see operaatori tegutsema. Näiteks Jõelähtme vallas viib Eesti Telekom ühes piirkonnas kaablid majadesse ning see läheb pere kohta maksma vähem kui 500 eurot,“ märkis ELASA juht.
Ta lisas: „On ka võimalus, et lõppühenduste rajamise võtab enda südameasjaks kohalik omavalitsus.“
Positiivse näitena tõi ta Viljandimaa Suure-Jaani valla: sealne omavalitsus otsustas paar aastat tagasi, et kõik majapidamised peavad saama kiire interneti­ühenduse ning valla raha eest ehitatakse kõigi majadeni valguskaablid, elanikel endil tuleb selle eest maksta umbes 300 eurot.

Kuusalu valda lairiba kaabel Ida-Harjust esimesena

Ehitatav Ruu-Kiiu valguskaabel ning olemasolevad kaablid Juminda ja Pärispea poolsaarel ja Kuusalu-Kolga-Valgejõe.
Ehitatav Ruu-Kiiu valguskaabel ning olemasolevad kaablid Juminda ja Pärispea poolsaarel ja Kuusalu-Kolga-Valgejõe.

Ida-Harjumaal algasid fiiberoptilise kaabli ehitused 2012. aastal. Rajati kaks magistraalkaablit: Kaberla-Kiiu-Kuusalu-Leesi ja Hara-Loksa-Pärispea-Vihasoo.
Käesoleval aastal valmis kaabel Kuusalust mööda Vana-Narva maanteed Valgejõeni koos eraldi ühendusega Kolka. Teine kaabel rajati Leesilt kuni Juminda radarijaamani. Kolmas oli Pärispeale jõudnud kaabli pikendus küla Loksa-poolsesse külge.
Kuusalu valla IT arendusjuht Peep Abel ütles, et kõige esimesena sai tänu EstWin projektile kiire internetiühenduse Kuusalu keskkool – 2014. aasta lõpus. 2015. aastal on kiirem internet ka Kuusalu raamatukogus, Vihasoo lasteaias-algkoolis ja rahvamajas, Viinistu ja Pärispea rahvamajades ning Leesi rahvamajas. Eesti Telekomi enda kaabli kaudu on kiire ühendus veetud ka Kuusalu Kunstide Kooli ja Kiiu lasteaeda.
Tänavuse projekti raames on kaabel viidud ka Kolga kooli, rahvamajja, lasteaeda, raamatukogusse, päevakeskusesse, muuseumi ning noortekeskusesse ning Kõnnu ja Hirvli raamatukogudesse. Need on veel internetiühenduseta, hinnapäringud on tehtud.
Kiiu mõisani ulatuva lõigu projekt on kooskõlastamisel. Kuid Kiiu mõisas asuv vallamaja läheb aasta lõpus remonti, kasutada saab seda alles siis, kui hoone on renveeritud.
Peep Abel: „Ühenduskohad on loodud iga kilomeetri tagant, kuid seni ei ole ükski ettevõte ega era­isik minu teada Kuusalu vallas magistraalkaablist internetiühendust saanud. Liitunud on Kuusalu vallale kuuluvad asutused ja hooned ning erinevate operaatorite mobiilimastid.“
Kuusalu keskkooli infojuht Viive Abel rääkis, et tänu lairibakaablile on internetiühendus varasemast oluliselt kiirem: „Saime alustada koolis digipöördega, hakata õppetöös kasutama nutiseadmeid, varem poleks see olnud võimalik. Esmalt tuli üles ehitada võrk, et internet leviks klassidesse. Nüüd on meil koolis 20 iPadi ja 20 androidtahvlit. Ka noorte korraldatud võrgupidusid ehk internetimängude võistlusi poleks saanud me koolis enne teha.“

Soorinna loobus, Juminda poolsaarele plaanitakse ühistaotlust
Kuusalu valla Soorinna külavanem Madis Praks kirjeldas, kuidas võttis paar aastat tagasi eraisikuna ELASAga ühendust, kui lairiba valguskaabel veeti läbi Soorinna küla: „Sain vastuse, et eraisikutega nende asutus ei tegele ning soovitati võtta ühendust sideteenust osutava operaatorfirmaga. Arutasime naabritega ning leidsime, et võiks teha MTÜ Soorinna Internet, liituda ELASA kaabliga ja edastada internetiühendust kohaliku Wifi-võrgu kaudu. Ent ainuüksi liitumine koos seadmetega läks maksma 6000 eurot, nelja-viie pere peale oli see summa liiga suur. Loobusime, uuesti ei ole me pakkumisi uurinud.“
MTÜ Juminda Poolsaare Selts juhatuse liige Marti Hääl kõneles, et selts on arutanud, kuidas saada kiiret internetiühendust Leesi rahvamajast Juminda poolsaare tipuni viidud magistraalkaablist ning  joonistanud  kolme  küla  peale  jaotusvõrgu.  Kui  ükski maaomanik taludeni viivate kaablite eest talumistasu ei küsi, läheb jaotusvõrk koos asjaajamiskuludega maksma umbes 180 000 eurot.
Plaan on taotleda Leaderist või mõnest muust fondist projekteerimise ja ehituse jaoks raha. Kui võrk valmis, siis kuulutada välja konkurss, et leida sideoperaator, kes on valmis panustama omaosaluse ulatuses ning võtma selle hiljem teenustasudena tagasi.