Ani­ja val­d sai uue üldp­la­nee­rin­gu

240
Anija vald.

Üldp­la­nee­rin­gu al­ga­ta­mi­sest keh­tes­ta­mi­se­ni läks viis aas­tat.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas nel­ja­päe­val, 13. au­gus­til toi­mu­nud is­tun­gil ühe­hääl­selt val­la uue üldp­la­nee­rin­gu, mil­le koos­tas OÜ Hend­rik­son &Ko. Üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ne koos kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se­ga al­ga­ta­ti 27. au­gus­til 2015. aas­tal. 2018. aas­ta al­gu­ses oli üldp­la­nee­ring vas­tu­võt­mi­seks peaae­gu val­mis, kuid ku­na 2017. aas­ta ko­ha­li­ke va­li­mis­te jä­rel ühi­nes Ani­ja val­la­ga Aeg­vii­du vald, al­ga­ta­ti val­la üldp­la­nee­rin­gu osa­na Aeg­vii­du ale­vi üldp­la­nee­ring ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­ne hin­da­mi­ne.

„Üldp­la­nee­rin­gu­ga ka­jas­ta­tak­se ko­gu meie val­la maa ja hoo­nes­tu­se sääst­lik ning jät­ku­suut­lik pla­nee­ri­mi­ne-aren­da­mi­ne. Püüd­si­me üldp­la­nee­rin­gu te­ha liht­saks ja aru­saa­da­vaks ning sea­da sel­le­ga või­ma­li­kult vä­he pii­ran­guid, sest neid tu­le­neb sea­dus­test ja muu­dest õi­gu­sak­ti­dest pii­sa­valt,“ lau­sus val­la­va­nem Rii­vo Noor.

Val­la­vo­li­ko­gu võt­tis uue üld­pla­nee­rin­gu vas­tu eel­mi­se aas­ta 12. sep­temb­ril, det­semb­ri al­gu­ses olid ava­li­kud aru­te­lud. Rii­vo Noor mär­kis, et val­la­va­lit­sus loo­tis üldp­la­nee­rin­gu vo­li­ko­gu­le keh­tes­ta­mi­seks esi­ta­da ju­ba möö­du­nud aas­ta lõ­pus, kuid vii­bi­sid kesk­kon­na- ja maan­teea­me­ti koos­kõ­las­tu­sed.

Tee­kait­se- ja ehi­tus­kee­lu­vöön­did
Val­laar­hi­tekt-pla­nee­rin­gu­te spet­sia­list In­ga Vai­nu sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et maan­tee­ame­ti­ga vaiel­di pi­kalt mit­mel tee­mal. Ame­ti kõi­gi soo­vi­de­ga val­la­va­lit­sus ei nõus­tu­nud, küll aga le­pi­ti sel­le­ga, et asu­la­tes on suu­ren­da­tud 10 meet­ri laiust rii­gi­tee­de kait­se­vöön­dit 30 meet­ri­ni. Maan­teea­met põh­jen­das va­ja­dust rii­gi­tee­de aren­gu, liik­lu­so­hu­tu­se ta­ga­mi­se ning elu­kesk­kon­na rii­gi­tee­de häi­rin­gu­test ee­ma­le suu­na­mi­se­ga. Keh­ras on se­ni­sest kolm kor­da laiem tee­kait­se­vöönd Ko­se-Jä­ga­la maan­teel Kes­ku­se ja Vaiu tä­na­va­te va­he­li­sel lõi­gul, Aeg­vii­dus ala­tes ale­vi Tal­lin­na-pool­sest pii­rist ku­ni Si­de tä­na­va­ni ning Met­sa tä­na­vast Jä­ne­da-pool­se pii­ri­ni.

„Nüüd on maan­teea­me­til või­ma­lik neis koh­ta­des tõs­ta piir­kii­rust. Meie jaoks tä­hen­dab see, et kõik, mis nen­de tee­lõi­ku­de ää­res 30 meet­ri ula­tu­ses soo­vi­tak­se te­ha, tu­leb maan­teea­me­ti­ga koos­kõ­las­ta­da. Reeg­li­na ei lu­ba­ta sin­na teha ela­muid, puur­kae­ve ja imb­väl­ja­kuid. See­tõt­tu ei ol­nud­ki me esial­gu Aeg­vii­du osas 30 meet­ri pii­ran­gu­ga nõus, ku­na sel­le­ga on või­ma­lik ta­kis­ta­da seal kõi­ki te­ge­vu­si. Vaid­le­si­me kaua, lõ­puks jäi­me nõus­se, ku­na vä­ga pal­ju ehi­ti­si po­le sin­na et­te nä­ha,“ rää­kis val­laar­hi­tekt.

Ta li­sas, et Ko­se-Jä­ga­la maan­tee ää­res Keh­ras sa­ma pii­ran­gu keh­tes­ta­mi­se­ga oli val­la­va­lit­sus ko­he nõus, ku­na seal on tee ää­res met­sad ning ela­mua­la­sid po­le ka­van­da­tud.

Kesk­kon­naa­me­ti koos­kõ­las­tu­se saa­mi­ne ve­nis, ku­na uue üldp­la­nee­rin­gu­ga plaa­ni­ti vee­ko­gu­de ää­res vä­hen­da­da ehi­tus­kee­lu­vöön­dit: „Soo­vi­si­me se­da, ku­na pal­jud ini­me­sed on aval­da­nud soo­vi ja ra­jak­sid oma ko­du meie val­da, kui saak­sid ehi­ta­da jõe äär­de. Ehi­tus­kee­lu­vöön­di tõt­tu ei saa prae­gu ehi­ta­da vee­le lä­he­ma­le kui 50 ja met­saa­la­del 100 meet­rit. Meie soo­vi­si­me lu­ba­da seal, kus ju­ba prae­gu on ti­he­dam asus­tus või se­da ka­van­da­tak­se – põ­hi­li­selt Keh­ras ja sel­le ümb­ru­ses Jä­ga­la jõe ää­res ning Sood­la vee­hoid­la ää­res – lu­ba­da 20meet­rist ehi­tus­kee­lu­vöön­dit. Kesk­kon­naa­met vii­vi­tas vas­ta­mi­se­ga ning lõ­puks oli nõus ehi­tus­kee­lu­vöön­dit vä­hen­da­ma vaid mõ­nes ük­si­kus ko­has, ai­nult seal, kus on õuea­la, kui­gi ela­mu õuea­la­le lu­bab sea­dus na­gu­nii ehi­ta­da ka siis, kui see jääb ehi­tus­kee­lu­vöön­dis­se.“

Piir­kon­da­des, kus ehi­tus­kee­lu­vöön­di ula­tust on ju­ba va­rem vä­hen­da­tud, läh­tu­tak­se va­ra­se­mast ot­su­sest.

Vä­hem de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga ala­sid
Val­laar­hi­tek­ti hin­nan­gul on uus üldp­la­nee­ring va­ra­se­mast paind­li­kum.
„Põ­hi­li­ne, mis lä­heb nüüd liht­sa­maks ja mi­da ini­me­sed on kaua oo­da­nud – uue üld­pla­nee­rin­gu jär­gi on de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga ala­sid tun­du­valt vä­hem kui va­rem. See tä­hen­dab, et on liht­sam ehi­ta­ma ha­ka­ta,“ sel­gi­tas ta.

Keh­ra lin­nas ja Aeg­vii­du ale­vis jääb de­tailp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se ko­hus­tus al­les, see tu­le­neb sea­dus­test, kuid kü­la­kes­kus­te üm­ber ol­nud suu­ri de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga ala­sid on uues üldp­la­nee­rin­gus võr­rel­des eel­mi­se­ga vä­hen­da­tud: „Va­ra­se­ma üldp­la­nee­rin­gu­ga olid need mää­ra­tud ti­he­asus­tu­sa­la­deks, te­ge­li­kult on seal ha­jaa­sus­tus. De­tailp­la­nee­rin­gu mõ­te on pla­nee­ri­mis­te­ge­vus ava­li­kus­ta­da, et la­hen­da­da naa­ber­maaük­sus­te oma­ni­ke või teis­te hu­vi­ta­tud isi­ku­te­ga tek­ki­da või­vaid vas­tu­sei­se. Meie val­las po­le se­da va­ja, ini­me­sed on sõb­ra­li­kud ja soo­vi­vad, et elu siin are­neks. De­tailp­la­nee­ring on va­ja­lik seal, kus on ti­he­dam asus­tus ja aren­dus­nõud­lus, se­da po­le mõ­tet koos­ta­da liht­salt amet­ni­ke­le töö te­ge­mi­seks.“

Va­ra­se­ma üldp­la­nee­rin­gu jär­gi keh­tis de­tailp­la­nee­rin­gu nõue ala­ti ka ju­hul, kui soo­vi­ti muu­ta maa­sih­tots­tar­vet ja sin­na mi­da­gi ehi­ta­da. Nüüd se­da ko­hus­tust enam po­le, de­tail­pla­nee­ring tu­leb üld­ju­hul koos­ta­da vaid siis, kui muu­de­tak­se olu­li­selt olu­kor­da piir­kon­nas – näi­teks soo­vi­tak­se ela­mu­piir­kon­da ehi­ta­da toot­mis­hoo­ne või kaas­ne­vad ka­van­da­ta­va te­ge­vu­se­ga kesk­kon­da suu­na­ta­vad saas­teai­ne­te ko­gu­sed ja le­vik. Kui ehi­ti­sed jär­gi­vad piir­kon­na hoo­nes­tus­laa­di, pii­sab pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­test: „See peaks soo­si­ma eel­kõi­ge puh­ke­ma­jan­du­se te­ket ha­jaa­sus­tu­ses, sest va­rem tu­li ma­ju­tu­se­ga te­ge­le­mi­se alus­ta­mi­seks muu­ta maa sih­tots­tar­ve äri­maaks, nüüd pii­sab pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­test.“

Ühe suu­re­ma uue üldp­la­nee­rin­gu­ga kaas­nev muu­da­tu­se­na on ha­jaa­sus­tu­ses kao­ta­tud ela­mu­maa mi­ni­maal­se suu­ru­se nõue. Se­ni keh­ti­nud üldp­la­nee­rin­gu jär­gi pi­di kü­la­des ela­muk­runt ole­ma mi­ni­maal­selt 2 hek­ta­rit, uues pla­nee­rin­gus se­da ei sä­tes­ta­ta, ka hoo­ne­te lu­ba­tud suu­ri­mat ehi­ti­sea­lust pin­da ei mää­ra­ta. Küll aga on tin­gi­mus, et ela­mu­te va­he­li­ne kau­gus peab üld­ju­hul ole­ma vä­he­malt 100 meet­rit. Ti­hea­sus­tu­sa­la­del on ela­muk­run­di mi­ni­maal­ne suu­rus 1200 ruut­meet­rit.

In­ga Vai­nu rää­kis veel, et esial­gu oli plaan üldp­la­nee­rin­gu­ga kee­la­ta ela­mu­piir­kon­da­de üm­ber la­ge­raied, kuid Ani­ja val­la ela­ni­kest on pal­jud ise met­sao­ma­ni­kud ning te­gid koos Era­met­sa­lii­du­ga et­te­pa­ne­ku, et la­ge­raieid ei kee­la­taks: „Ar­ves­ta­si­me sel­le­ga, ku­na kae­bu­si raie­te koh­ta po­le meil ol­nud. Küll aga rõ­hu­ta­me üld­pla­nee­rin­gus, et raie­te te­ge­mi­sel tu­leb jär­gi­da head met­sa­ma­jan­da­mi­se ta­va. Hoo­liv met­sa­oma­nik teab, et lin­du­de pe­sit­sus­pe­rioo­dil raiu­da ei to­hi, ok­sad tu­leb ära ve­da­da, ri­ku­tud teed ja pin­na­sed taas­ta­da.“

Aeg­vii­du alev väik­se­maks
Uue üldp­la­nee­rin­gu­ga te­hak­se et­te­pa­nek kor­ri­gee­ri­da Aeg­vii­du ale­vi pii­re. Prae­gu on Aeg­vii­du alev ehk de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga ti­hea­sus­tu­sa­la ko­gu en­di­ne Aeg­vii­du vald. Ku­na see ei ole täies ula­tu­ses ti­hea­sus­tu­se­ga ala, ale­vi hul­ka kuu­lu­vad ka suu­red met­sa­mas­sii­vid, soo­vi­tak­se vä­hen­da­da ale­vi pii­re sel­li­selt, et need üh­tik­sid ti­hea­sus­tu­sa­la pii­ri­de­ga.

Ti­hea­sus­tu­se­ga alaks jääb Aeg­vii­du kes­ko­sa ka­hel pool Tal­linn-Ta­pa raud­teed ja Pii­be maan­teed, nen­de ta­ga asu­vad met­sad lii­de­tak­se kü­la­de­ga. Tel­lis­ki­vi ja Ko­se­nõm­me ta­gu­sed alad lä­he­vad Pil­la­pa­lu, Uue­ves­ki piir­kond Must­jõe kü­la koos­sei­su.

Val­laar­hi­tekt sel­gi­tas, et nüüd muu­de­tak­se maa­kor­ral­dus­li­kult Aeg­vii­du ti­hea­sus­tu­sa­la pii­re, ale­vi kui asus­tu­sük­su­se pii­ri­de kor­ri­gee­ri­mi­ne on eral­di prot­sess, mil­le käi­gus muu­de­tak­se aad­res­sand­meid maa-a­me­tis, rah­vas­ti­ku­re­gist­ris ja ehi­tis­re­gist­ris: „Se­da hak­ka­me al­les kor­ral­da­ma. Teis­te val­da­de ko­ge­mu­sed on näi­da­nud, et see võ­tab ae­ga li­gi­kau­du ka­hek­sa kuud.“

Sood­la har­ju­tus­väl­ja pii­ran­gu­vöönd
Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gus ka­jas­ta­tak­se ka üle­rii­gi­li­se täht­su­se­ga rii­gi­kait­se­lis­te ehi­tis­te asu­ko­had ja mää­ra­tak­se nen­de pii­ran­gu­vöön­di­te ula­tus.

Sood­la har­ju­tus­väl­ja pii­ran­gu­vöönd on ku­ni 2000 meet­rit sel­le pii­rist. Har­ju­tus­väl­ja pii­rid täp­sus­tak­se rii­gi erip­la­nee­rin­gu­ga, mil­le koos­ta­mi­se käi­gus hin­na­tak­se ka har­ju­tus­väl­ja ka­van­da­mi­se­ga kaas­ne­vaid mõ­ju­sid, seal­hul­gas eba­sood­sa mõ­ju esi­ne­mi­se või­ma­lu­si Na­tu­ra 2000 võr­gus­ti­ku ala­de­le ning va­ja­du­sel mää­ra­tak­se lee­ven­dus­meet­med. Pii­ran­gu­vöön­dis­se ei ole või­ma­li­ku mü­ra le­vi­ku tõt­tu soo­vi­ta­tav ra­ja­da mü­ra­tund­lik­ke hoo­neid, seal­hul­gas ela­muid ja puh­keots­tar­be­li­si hoo­neid. Har­ju­tus­väl­jast tu­le­ne­vad maa­ka­su­tus­pii­ran­gud jõus­tu­vad pä­rast rii­gi eri­pla­nee­rin­gu keh­tes­ta­mist, se­ni jät­kub seal se­ni­ne maa­ka­su­tus.