KIRJAKAST: Vakt­si­nee­ri­mi­ne peaks ole­ma meie kõi­gi sü­da­mea­si

Ter­vi­se­kas­sa,
Ter­vi­sea­met,
Ees­ti Pe­rears­ti­de Selts

Tu­le­ta­me lap­se­va­ne­ma­te­le meel­de, et uue koo­liaas­ta al­gu­ses tu­leks üle vaa­da­ta ka lap­se vakt­si­nee­ri­mi­se seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu.

Soovitame lapsevanematel koos perearsti või pereõega üle vaadata oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel võimalusel. Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures tehtud olema vaktsiin, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Vaktsineerimine on lapse elu­kindlustus – see on kindlaim viis oma last raskete nakkushai­gus­te eest kaitsta. Lapse vaktsi­nee­ri­mi­ne aitab takistada nak­kus­haiguste levikut ning kaitseb li­saks temale ka lähikondseid ja tei­si lapsi, keda mingil põhjusel vakt­sineerida ei tohi. Vaktsinee­ri­mi­ne peaks olema kõigi meie sü­da­me­asi, sest vaid nii tagame oma lähedastele ohutu elu ja väldime nende haiguste taga­si­tu­le­kut.

Tänu vaktsineerimisele ei ole mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nähtud, kuid enamik neist on endiselt vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel. Näiteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja läkaköha juhtumeid. Tegu on ägedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis ära hoida, on oluline jälgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kõik vaktsineerimised õigeaegselt.

Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab näha Terviseportaalis: terviseportaal.ee. Kui Terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised näha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed Terviseportaali kannaks.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vältimiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti lastest. 95protsendilise vaktsineerimisega hõlmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas.

Harjumaal oli 2023. aasta seisuga kaheaastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 84 protsenti ning difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp B ja B-viirushepatiidi vastu 83 protsenti. 8aastastest lastest vaktsineeriti õige­aegselt difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 77 protsenti. 14aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt korduvvaktsineeritud vaid 69 protsenti ja 16aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud kõigest 78 protsenti.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noo­ru­ki­te õigeaegne vaktsinee­ri­mis­tega hõlmatus. Selleks han­gib riik kõik kavas ettenähtud vakt­sii­nid.

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuni 7aastastele lastele.

Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee. Vaata ka lapse koolieelset vaktsineerimiskalendrit.