Võistlusega tahetakse leida maakodude eskiislahendusi, mis sobiksid Lahemaa rahvusparki.
Arhitektuurivõistluse ametlikuks alguseks saab pidada 3. maid – sellele päevale kavandati Tallinnas arhitektuurimuuseumis seminar „Eesti külamaastikud ja Lahemaa arhitektuur“ ning võistlustingimuste avalikustamine. Konkursi tulemustest koostatakse oktoobriks näitus Palmsesse, Lahemaa külastuskeskusesse.
Eskiiside konkursi korraldavad keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit. Auhinnafond on 12 480 eurot. Võistlusaladena kirjeldatakse nelja fiktiivset kohta Lahemaa külades, need kujutavad iseloomulikke tüüp-olukordi – paigad mere ääres, metsa veeres, jõe juures, avatud põllumaastikel.
Parimatest konkursitöödest koostatakse kataloog, mille põhjal saaksid Lahemaa rahvusparki kodu rajavad inimesed ideid ja eeskuju, kui hakkavad otsima, missugune nende maakodu võiks olla.
Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus selgitas, et eskiiside autoriõigus jääb konkursil osalenud arhitektidele, kataloog annab head eeskuju ja näiteid, millised hooned võiksid Lahemaal asuda. Kui tahetakse ehitada mõne võidutöö järgi, tuleb võtta ühendust selle autoriga.
Samas on tema sõnul eesmärk seegi, et väljapakutud ideid saab kasutada ka juhul, kui uue maakodu projekti ei tellita konkursil osalenutelt vaid mõnelt teiselt arhitektilt. Oluline on, et osataks hinnata kauni külamiljöö väärtuslikkust ning hooned ehitataks keskkonda sobivad.
Ave Paulus: „Mida rohkem eskiise tuleb, seda parem. Konkursiga kavandatavate uute majade mahud on valitud rahvuspargi hoonestustraditsioonidele vastavalt. Ka materjalivalikut ei kirjutata rangelt ette, ei pea olema ülilooduslik, vaid olgu naturaalne. Uuemate ehitusmaterjalide hulgas on keskkonnasõbralikke. Tingimused on seatud katseliselt avaramateks Lahemaa senistest ehitustingimustest, mis on stereotüüpselt piirdunud kuni 120 ruutmeetrise ehitusaluse pinna ja verandaga. Tingimusi tutvustasime ka Lahemaa koostöökogu juhtgrupile. Hoone on ju eelkõige inimese elupaik ning 21. sajandil võib ta olla veidi teistsugune, kui oli aastaid tagasi.“
Ta märkis, et KIKilt ja Eesti Kultuurkapitalilt välja pandud auhinnafondile võivad lisanduda tunnustused teistelt külaarhitektuuri ja maastikega tegelevatelt asutustelt – muinsuskaitseamet, vabaõhumuuseum, Säästva Renoveerimise Infokeskus jt.
Ka Kuusalu ja Vihula vald panevad välja auhinnad, lisas Ave Paulus: „Arhitektide liidul ja keskkonnaametil võivad parimate valikul olla veidi teistsugused kriteeriumid kui teistel organisatsioonidel. Loodame, et arhitektid pakuvad põnevaid lahendusi, lähtudes maastikku ja külamiljöösse sobitumisest, materjali kasutusest. Ei tahaks, et parimaks hinnatakse ainult need mõned, mida pakub žürii – tekiks efekt, otsekui leidnuks žürii ainuõiged lahendused.“
