Alavere noortekeskus tegutseb rahvamaja ruumides.
Kehra sotsiaalkeskuse alla kuuluva Alavere noortekeskuse käsutuses on kaks korrust rahvamaja ühest tiivast. Noortekeskuses käivad 7-16aastased noored, kes saavad sinna minna esmaspäevast neljapäevani kella 13-16, reedeti kella 12-17. Päevas käib noortekeskusest läbi kuni viisteist noort, kui ei ole käsitööringi.
Alavere endine noortejuht Helina Lillsoo on alates mullu augustist Kehra noortejuht. Maire Aljasmäe loobus noortekeskuse noortejuhi kohast oktoobri lõpus, kui ta asus Kehra gümnaasiumis tööle pikapäevarühma õpetajana.
Uus noortejuht Katrin Liiv asus noortekeskusesse tööle oktoobrist. Ta on ametis 0,6 kohaga, mis tähendab, et on noortekeskuses kohal neljal päeval nädalas.
Teise noortejuhi Aili Unga koormus on 0,3 kohta, tema on majas kahel päeval nädalas.
Katrin Liiv on õppinud väikeettevõtlust ja hobumajandust. Ta elab Rasivere külas Alavere lähedal, kus peab võistlushobuste talli. Sel aastal kavatseb ta minna õppima eripedagoogikat.
Katrin Liivi sõnul on noorte seas neid, keda ei saa arvutitest eemale ja kes mitte millestki ei huvitu: „Meil käib teatud grupp noori, kes on koolis mingis mõttes autoriteedid ja kiusavad ka siin teisi. On 3-4 tegelast, kelle tõttu paljud noored ei julge keskusesse tulla. Vahel on tunne, et neile oleks autoriteetsemat mehesõna vaja.“
Ta on viinud noored Tallinnase bowlingut mängima, Jääaja keskusse ja Elistvere loomaparki, jalgrattamatkadele. Rohkem soovib ta teha noortega projekte, mis on seotud loodusega.
Aili Unga on lapsepõlvest saadik teinud käsitööd. Temalt võib kootud-heegeldatud esemeid tellida. Ta on pärit Märjamaalt. Alaverre sattus, kui otsis oma esimesse klassi minevale lapsele väikest kooli. Noortega oli ta varem tegelenud heategevuskorras käsitöö töötubades.
Aili Unga ütleb, et lapsed on vahetud ja lähenevad hirmuta käsitööle: „Alguses noored võõristasid, tükk aega polnud keegi siin käsitööga tegelenud. Nüüd on meil käsitööring. Iga kord tuleb lapsi juurde.“
Käsitööringis kasutatakse olemasolevaid materjale ja kättesaadavaid esemeid, millest luua midagi uut: plasttaara, WCpaberi rulli südamik, värvid ja muud meisterdamised. Lihavõteteks tegid lapsed lõngatutist tibusid, tehti WCpaberi südamikust munahoidjaid ja naistepäevaks lillekesi. Noorematest võtab ringist reedeti osa 11-12 last.
Vanemate lastega heegeldatakse-kootakse. Selles ringis on teisipäeviti 8-9 osalejat. Märtsis oli kõrvarõngaste meisterdamise päev. Aprillis alustatakse vanemale koolieale keraamikaringiga. Katrin Liiv: „Meie ruumid on troostitus seisukorras. See ei ole hea noorte ega ka meie jaoks. Loodetavasti saame pisiremondiks ja värvimiseks raha heategevusliku võrkpallturniiriga.“
