Näidendit mängitakse Pikavere mõisahoovis 3 korda „Unustatud mõisate” külastusmängus.
„Käisin hiljuti Kõrbojal vaatamas selle suve ühte populaarsemat lavastust „Kõrboja perenaine”. Piletid olid ammu välja müüdud, kuid mul olid varakult ostetud. Hirm tuli peale, kui hästi nad mängisid, siiski võtsin julguse kokku ja tegin lavastuse ka Pikavere rahvaga,” rääkis koduloolane Vaino Napp, kelle lavastus Tammsaare teose „Kõrboja peremees” ainetel esietendus laupäeval, 16. juulil Pikavere mõisapargis.
Pikavere kooli lõpetajad on öelnud, et nende koolist pole võimalik nii läbi saada, et pole laval mõnes näidendis osalenud. Endine õpetaja Vaino Napp kinnitas seda – suure kirjandushuvilisena otsustas ta teha lavastuse, millele pani pealkirjaks „Kõrboja”. Näitlema kutsus ta Pikavere kooli vilistlasi, õpetajaid ning külaelanikke.
Esietendusel oli rahvast rohkem, kui ta oskas oodata – istekohti oli arvestatud umbes 50 vaatajale, kuid oli ka püstiseisjaid ning tuli otsida lisaistmeid. Samal ajal toimus mõisas külastusmäng „Unustatud mõisad” – räägiti mõisa ajaloost, kummituslegendidest. Mõisa keldris endises tööõpetuse klassis oli avatud kohvik, kus kitarril musitseeris laululooja Juhan Trump. Mitmed külastajad laususid, et kohvik võiks olla seal sagedamini või isegi püsivalt, kuna on hubaselt hämar ja salapärane.
Lavastaja Vaino Napp märkis, et tänu külastusmängule oli publiku hulgas väga palju võõraid nägusid, kes rihtisid end mõisapäevadele tõenäoliselt just etenduse ajaks. Seda kinnitas Pikavere kooli vilistlane Maarika Meres, kes kolis pärast abiellumist elama Jürisse: „Olen otsinud viimased kümme aastat põhjust Pikaverre tulla ning kui nägin „Kõrboja” kuulutust, teadsin, et on õige aeg. Jäin väga rahule. Õhkkond oli täpselt samasugune, nagu seda mäletasin ning kogukond sama aktiivne. Selleks, et saada head teatrielamust, ei pea sõitma linna. Vahel mõjub siiras ja lihtne süžee palju loomulikumalt.”
Vaino Napp on Rae valla Salu küla elanik, kuid süda seotud Pikaverega – tema ema-isa olid Pikavere mõisniku alamad. Kui „Kõrboja” lavastamine sai käesoleva aasta kevadel ära otsustatud, hakkas ta otsima näitlejaid. Enamik neist on Pikavere elanikud, kuid peategelast, Kõrboja Annat mängis lasteaiaõpetaja Oksana Morozova. Lavastaja kiitis, et ta sobis rolli imehästi, oli lihtne ja loomulik. Katku Villut mängis Karri Urban, kes samuti Pikavere vilistlane ja praegune õpetaja. Vaino Napp märkis, et Karri Urban on olnud tema õpilane ning Villu osa kunagi juba mänginud, kui õpilastega sai lavastatud lühiepisoode „Kõrboja peremehest”.
Kõrboja isa rollis oli Rain Loikman, sulane Peeter Paur, Katku talu ema Helju Kadakas, isa Arno Vorsman, Eevi Marie Reinike, Eevi poeg Oliver Kadakas, Mädasoo Markko Maasik ja Lõugu Kusti rolli täitis Tiina Tomingas.
Proove tehti lavastaja sõnul 8 korda: „Alguses olid kõik elevil, kuid suvel oli väga keeruline leida aega, mis kõigile sobiks. Arvestades meie võimalusi, tegime ja oskasime, mis suutsime, kuid päris selgeks selle ajaga vist kõike ei saanud.”
Lavastuse kokkupanek nõudis Vaino Napilt üsna suurt tööd. Ta lausus, et raamatust on dramatiseering olemas, selle on teinud Andres Särev ning lavastuse tekst on Pikaveres ka olemas, kuid seda kasutada ei saanud: „See tükk on mõeldud proffidele ja mängimiseks lavalaudadel. Mina püüdsin kohandada selle vabaõhuetenduseks, kuna õues näitlemine on palju vahvam – dekoratsioonid kohe võtta ning niiöelda lava on loomulikum.”
Süžee sõlmpunktid jättis ta lavastusse sisse ning muud osa oli nii palju, et tunni aja sisse ära mahuks: „Aitas kaasa, et olen „Kõrboja peremehe” ainetel lavastusi näinud mitu korda Vargamäel, Draamateatris, Rakvere Teatris.”
Täiskasvanud näitlejatega lavastas Vaino Napp 2012. aastal Pikaveres „Ukuaru”, enamik näitlejaid olid samad kui „Kõrbojas”. Koolis õpetajana tegi ta lõpuklasside õpilastega näidendeid igal aastal.
„Kõrboja” mängiti Pikaveres 16. ja 17. juulil ning etendus tuleb 31. juulil.
