Arenduskoja väikeettevõtjad: Soome perefirmadel on kergem

732

Puhke- ja tootmistalude perenaised hindavad Leader-rahaga toetatud rahvusvahelist toiduprojekti väga õpetlikuks ja heaks tõukeks omavahelisele koostööle.

Loksal asuva Kuivoja puhkekeskuse perenaine Ele Tern ütles pärast 11.-13. märtsil toimunud õppereisi Kymenlaakso maakonda, et käis toiduprojekti raames Soomes teist korda ning see sõit ühendas Loksa linna ja Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina, Ambla valla perefirmade rahvast veelgi.

„Arutasime, tuleb luua Arenduskoja piirkonnas võrgustik, et teha koostööd, müüa ka üksteise toodangut. Oleme häälestatud sellele, et hakata Eestis leidma võimalusi ning selgitama vajadust muuta meilgi väiketootmise jaoks tingimusi kergemaks. Soomes külastatud pereettevõtetes nägime, neil pole nii rangeid euronõudeid, kui meil. Riik soodustab ettevõtlust maal,“ rääkis Kuivoja perenaine.

Toiduprojekti „Loving local values“ ehk „Väärtustame kohalikku“ juht Eha Paas kommenteeris, et õppereisid on aidanud väikeettevõtjatel vaadata enda ettevõtet kõrvalt ning andnud tõuke oma firmat edasi arendada: „Olnud kolm päeva koos meie ettevõtjatega, tajusin nende vahel üha tugevama sideme ja toetuse tekkimist, minu arvates on just see oluline jätkusuutlikule võrgustikutööle. Aprillis ja mais on meil järgmised õppepäevad, lähinädalatel saab nähtavaks me kohaliku toidu koduleht, sügisel loodame välja anda võrgustiku esimesed kohaliku toidu märgised.“

Seekordsel õppesõidul käisid MTÜ Arenduskoda Leader-piirkonnast Soomes 23 ettevõtjat. Kuusalu vallast olid Kalme külast Vana Sirge Küülik OÜst Aive Niilo, Kahala külast Mageda VL OÜst Leonella Sootaga, Leesilt Mölleri talust Krista Möller, Uuri külast OÜst Kadakamäe Hayde Rebas ning Loksalt Ele Tern Kuivoja puhkekeskusest ja Arenduskoja juhatuse liige Helle Lootsmann.

Kolme päeva jooksul külastati Kymenlaakso maakonnas pereettevõttena tegutsevat Jalon veskit ning kaht talu, kus valmistati juustu. Tutvuti jaanalinnufarmi, veinikoja, pereaiandi, pagaritöökoja, keraamikafirma, lambafarmi, mitme söögikoha ning piirkonna tootjate taluturuga. Ööbiti turismitalus.   

Mõtteainet tekitas see, kuidas Soomes on tootmistalude juures oma väikesed müügikohad. Ka pereettevõtetena tegutsevates restoranides, mis sageli rajatud endisesse loomalauta, on ühes nurgas poelett, müüakse endavalmistatud moose-mahlu, muid hoidiseid, käsitööd.

Leesi küla moosimeister Krista Möller kiitis, et kogus enda mahla- ja moositootmisele uusi retsepte, üllatas see, et Soomes on tootmises lihtsamad hügieeninõuded.

Aive Niilo märkis, et sai innustust teha ka oma talu juurde pisike pood jäneseliha ja -toodete müügiks.

Hayde Rebas sai ideid lambakasvatuse paremaks tõuaretuseks ning plaanib leida Eestist väikeettevõtet, kes teeks teenusena lambaliha konserve. Tekkis ka mõte, et miks mitte täiendada karja teiste tõugudega Soomest.

Leonella Sootaga kiitis väga kaasaegset ja automatiseeritud salatikasvatust 8000ruutmeetrises kasvuhoones.

Vahetati omavahel ja ka soomlastega retsepte, saadi uusi ideid oma toodangu tootmiseks ja müügiks, jagati vastastikku kogemusi.

MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus: „Meid kõiki erutas see, et Soomes ei märganud paanilist elektrikokkuhoidu. Kui küsisime selgitust, saime teada, et seal on elekter poole odavam kui meil. See on väga suur tegur, mis soodustab ettevõtlust.“ 

Arenduskoja toiduprojekt algas 2011 suvel. Lõpuseminar on kavandatud 3. maile, siis on kõik huvilised oodatud Jänedale.