Alavere noormees purjetas Krusensternil

2189

Eesti mereakadeemia merekooli tudeng HENDRIK MALTS pääses laevale Krusenstern praktikale.


HENDRIK MALTS Alaverest (vasakul) sõitis Krusensternil Warnemündest Tallinnani.

15.-16. juulil külastas merepäevade raames endist kodusadamat Tallinna praegu Venemaa lipu all sõitev purjelaev Krusenstern. Laeval purjetasid Warnemündest Tallinnani kaasa Eesti mereakadeemia merekooli kaheksa õpilast, teiste hulgas Hendrik Malts Alaverest.

Kaks aastat tagasi, pärast Alavere põhikooli lõpetamist, suundus noormees õppima  kõrgemasse merekooli mootorlaeva vahimehhaanikuks. 

„Mulle meeldivad laevad, meri ja reisimine ning neid sai ühendada nii, et asuda õppima mereharidust. Valisin erialaks 750kilovatised ja suurema võimsusega mootorlaevad,“ rääkis Hendrik Malts.

Võimalusest minna Krusensternile praktikale sai ta teada, kui e-posti tuli teade. Praktikale pääsemiseks oli vaja kirjutada motivatsioonikiri ning hinnati õppetulemusi. Nõuti ka inglise ja vene keele oskust.

„Kui kuulsin keelenõuetest, olin sellest mõttest juba loobumas, aga helistas kooli juhiabi Sirje Medell ja ütles, et esindan Krusensternil merekooli ning ta paneb mu kirja. Ei jäänudki  muud üle. Olen õnnelik, et sain minna nii uhkele ja suurele purjelaevale,“ kirjeldas Hendrik Malts, kuidas ta praktikale sattus.

Krusensternil õpiti tundma laevaosi, kuidas käis töö vanadel purjelaevadel ning mismoodi laeva juhiti ja purjedega tegeleti. Igal hommikul tehti hommikuvõimlemist ja enne kõiki söögikordi oli rivistus. Krusensternil saab kümne päeva jooksul käia pesemas ühe korra, kuid praktikantidel oli võimalus pesta end kaheksa päeva kestel kahel korral, sealhulgas Tallinna saabumise päeva hommikul.

Purjelaevadel on igal mastil oma pootsman. Krusensternil on neli masti. Kui märguandeks kostus alarm, tuli hakata purje üles tõstma või alla laskma. Haarati mütsid ja päästevestid ning liiguti laevatekile mastide juurde.

Hendrik Malts kiitis laeva meeskonda ja kadette: „Meeskonna kõik liikmed ja Kaliningradi kõrgema merekooli kadetid olid meie vastu sõbralikud ning abivalmid. Kui midagi valesti tegid, ei karjutud su peale, vaid näidati, kuidas on õige. Kui esitasid küsimusi, siis ei tõugatud sind eemale, vaid vastati, ja kui polnud kohe aega, siis öeldi, millal võib tagasi tulla või otsiti sind koguni üles. Vene kadetid tulid ise rääkima ja küsisid meie kooli kohta, võrdlesid Venemaa ja Eesti mereharidust.“

Hendrik Maltsa sõnul tuli reisi kestel ette kummalisi ja mõnikord hirmutavaidki juhtumisi. Warnemündest teed alustanud Krusensternil olid saksa turistid, kellest üks reisis suure alumiiniumist kohvri ja kanistriga, mida lubas kasutada päästerõngana, kui laev peaks uppuma. Kohvris oli sukeldumisvarustus.

„Ta läks merel hulluks – uitas laevas ööd ja päevad, joonistas laevast plaani, kolme päeva jooksul magas ainult viisteist minutit, tahtis mootoriruumi õhku lasta ja käeraudadega laeva kaptenit kinni aheldada. Kaasas olid tal meditsiinilised tööriistad ja nuga, millega oleks paaril korral teistele viga teinud,“ jutustas Hendrik Malts.

Õnneks lõppes kõik hästi ja kummalist turisti hakkasid ööpäevaringselt valvama kaks madrust.

Ebameeldiva vahejuhtumi korvasid mitmed naljakad ja toredad seiklused, nagu kummipaadiga aerutamise võistluse võit.

Hendrik Malts: „Osales kuus meeskonda. Küsisime, mis auhinnaks saame. Vastati, et me olevat lihtsalt kõvad mehed.“

Noormehe sõnul olid emotsioonid pärast laevalt tulekut head: „Olin isegi veidi kurb, kuna laev muutus lõpuks päris koduseks ja oleks tahtnud edasi seilata.“

Järgmine praktika ootab noormeest aasta pärast, siis juba mootorlaeva pardal.