Alavere Külaarendamise Selts plaanib mõisapargi korda teha

1619

Anija vallavalitsus kinnitas Alavere mõisapargi detailplaneeringu.

Aprilli keskel kinnitas Anija vallavalitsus Alavere mõisapargi detailplaneeringu. Alavere Külaarendamise Selts MTÜ soovib parki rajada kõnniteed, kergliiklustee ja spordiraja, valgustuse, laululava, et seal saaks hakata korraldama rahvaüritusi. Plaanis on korrastada mõisa varemed ja puhastada tiigid.

MTÜ juhatuse esimees Valdo Sööt rääkis, et kavas on kujundada Alavere mõisapark tõeliseks pargiks: „Praegu on see võssa kasvanud ega meenuta eriti parki, kuigi olukord on parem kui kümmekond aastat tagasi. Oleme püüdnud seda korrastada ja läbipaistavaks muuta, et siin ei kasvaks ainult tihe võsa.“

Pargis ei ole praegu kõnniteid, rääkimata kergliiklusteest või valgustusest. Mõisa kunagisest olemasolust ja asukohast ei ole sageli teadlikud ka Alavere põlised inimesed.

Valdo Sööt arvab, et mõisa müüre võiks rohkem eksponeerida: „Mõis lammutati 1930ndatel aastatel. Oleme ajaloohuvilistega arutanud, et varemete juurde võiksid tulla tahvlid, kus oleks kirjeldatud mõisa ajalugu ja lisatud fotod sellest, kuidas see kunagi välja nägi.“

Mõisa tiikide kordategemiseks on Alavere Külaarendamise Seltsi MTÜ püüdnud raha saada aastaid.

Valdo Sööt: „Oleme kirjutanud projekte, et Alavere tiigid, ka mõisapargi tiik, puhtaks teha. Loodame, et kunagi  saame selleks toetust.“

Mõisa tiik on kinni kasvanud, sest sealt kunagi läbi voolanud kraav ei ole enam puhas. MTÜ juhatuse esimehe sõnul asusid tiigis kunagi kolm kunstlikku saart, millest nüüd on järele jäänud poolsaared. Nõukogude ajal sattusid tiiki väetised, mille tulemusena hakkas see kinni kasvama.

Kunagi elasid tiigis kalad ja Valdo Sööt on kindel, et eluvorme leidub seal praegugi:„Tahame tiigi äärde teha puhkeala, kus kalamehed saaksid ridva vette visata.“

Parki peaks tulema lõkke­plats ja laululava. Viimast ei ole Alaveres Valdo Söödi mäletamist mööda kunagi olnud: „38 aastat, mil ma siin olen elanud, on kontserte antud alati veoauto kastist. Sellele peab lõpu tegema ja ehitama korraliku koha, kus saaks kontserte pidada. Tahame rajada avaliku ruumi – puhkeala, kus inimesed võiksid puhata, jalutada ja muusikat kuulata.“