Septembris avalikustas Raasiku vallavalitsus eelnõu projekteerimistingimustega Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärde kergliiklustee esimese etapi ehitusprojekti koostamiseks. Esimeses etapis on kavas rajada 2,5 kilomeetrit kergliiklusteed maantee äärde Aruküla mõisapoolse sissesõidutee ristist kuni Kalesi bussipeatuseni. Valla tänavuses eelarves on selle lõigu projekteerimiseks kavandatud 25 000 eurot, teehoiukavas on kergliiklustee esimese etapi ehitamine ette nähtud 2023. aastal.
Projekteerimistingimusi koostatakse avatud menetluses ehk enne kinnitamist saadeti eelnõu koos skeemide ja seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks kõigile kinnistuomanikele, kelle maid tulevane kergliiklustee puudutab.
Arvestades asustuse ja üldplaneeringuga kavandatud arendusalade paiknemist, ka riigi-
ametite seisukohti ning selleks, et tagada võimalikult suurel määral liiklejate ohutus, määras vallavalitsus kogu tulevase kergliiklustee asukohaks alates Kulli raudteeülesõidust kuni Peningi ristmikuni maantee lõunapoolse külje. See tähendab, et kergteed soovitakse planeerida Aruküla poolt vaadates teisele poole maanteed. Kergliiklustee ei mahu seal maantee katastriüksusele ning tuleb võõrandada maad või seada sundvaldus, samuti reserveerida kergliiklustee jaoks vajalik ala menetluses olevates planeeringutes.
Kergliiklustee esimese etapi alasse jäävad peale riigi- ja vallamaa veel 21 eraomandis olevat kinnistut, neist 10 on elamumaad. Projekteerimistingimuste eelnõus on, et ligikaudu 3 meetri laiune kergliiklustee peab sõiduteest olema eraldatud vaheribaga ning asuma maanteest minimaalselt 5-10 meetri kaugusel. Eramaade omanikud olid väga vastu, et kergliiklustee võib osaliselt tulla nende maadele, ning vallavalitsus korraldas nendega kokkusaamise.
Vallavanem Andre Sepp tõdes, ka koosolekul ütlesid krundiomanikud, et nad ei ole nõus maad võõrandama: „Samas ei olnud meil neile kohe öelda, mitu ruutmeetrit iga omaniku maast on vaja võõrandada, kus saab ilma selleta hakkama ja nii edasi. Seetõttu otsime võimalusi, kas ja kuidas on võimalik kavandada kergliiklustee selliselt, et see eramaadele ei lähe või läheb minimaalselt. Peame läbirääkimisi ka transpordiametiga, mõnes kohas on võimalik kergliiklusteed veidi kitsamaks teha, ehk on mõnes kohas võimalik piirnorme mõneti leevendada.“
Vallavanema sõnul on probleem kõige teravam kohtades, kus kergliiklustee jaoks planeeritaval alal on elamukrundi aed või hekk. Kergliiklusteed esialgu siiski teisele poole Lagedi-Peningi maanteed teha ei kavatseta: „Elamuarendus on praegu maanteest lõuna pool. Kergliiklustee on eelkõige vajalik Igavere laste turvaliseks jõudmiseks Aruküla kooli.“
Vallaarhitekt Reet Viigipuu lisas, et teisel pool maanteed pole kergliiklusteel nii suurt mõtet, sest sealt piirkonnast saavad jalgsi või rattaga liiklejad Arukülla teisi teid mööda, ei pea kasutama maanteeäärset teed. Ta on praegu koostamas eskiisi, milles püüab kergliiklustee mahutada võimalikult suures osas riigile kuuluvale maale. Pärast valmimist tutvustatakse eskiisi maaomanikele.
„Vähemalt praegu kavandame kergteed ikkagi maantee lõunapoolele, kuigi maid sundvõõrandada me kuidagi ei taha, seal elavad ju meie oma valla inimesed. Samas on see kergliiklustee väga vajalik,“ lausus Andre Sepp.
Tuleval aastal alustab transpordiamet Aruküla ja Peningi vahelise maanteelõigu rekonstrueerimist. Vallavanema arvates oleks ideaalne, kui selleks ajaks on valmis ka kergliiklustee esimese etapi projekt.