
Kohalikud ajaloolased ja kodu-uurijad tõdesid konverentsil, et aeg on hakata koostama raamatut Kuusalu kihelkonna ajaloost.
„Kuusalu kihelkond on Eestis eriline koht, teist sellist pole,“ kinnitas laupäeval, 8. veebruaril Kuusalu rahvamajas toimunud ajalookonverentsil Kolga elanik, ajaloolane Ott Sandrak, kes juhtis päeva õhtuse poole arutelu.
Sama märkisid ka teised konverentsil esinenud ajaloolased. Arheoloog, ajaloodoktor Gurly Vedru, kes tutvustas kihelkonna kõige vanemat ajalugu alates 9000 aastast enne Kristust, märkis, et idapoolne Harjumaa on arheoloogide jaoks heas olukorras, palju on säilinud inimeste tegevusest, aga ka looduses oma eriliste maastikega – loopealsed, metsad, rannikuala, klindipealne. Kihelkonnas on kokku 360 kivikalmet, 109 lohukivi, muistseid põlde ning arvukaid asulakohti alates kiviajast kuni viikingi ajani, kui oli olemas juba enamik küladest, mis jäänud tänini. Kõik see on tema sõnul muljetavaldav. Vanimat asustust on leitud Kahala järve ümbrusest, kus ta on palju uurinud ja kaevanud. Leide on ka Muuksi ja Kaberla kandist, Kuusalust, Kiiu ja Sõitme küladest.
Nii Gurly Vedru kui ka ajaloodoktor Marika Mägi, kes tutvustas Kuusalu kihelkonna ajalugu viikingiajast keskajani, rõhutasid Tsitre sadama erilisust. See on looduslikult väga soodsas lahesopis, tormituulte eest varjatud ja sügava merepõhjaga. Sadamat hakati kaubatee osana kasutama aastasadu tagasi.
„Loodus on ehitanud sinna supersadama, Kuusalu kihelkonna jaoks on see sobivaim koht sadamaks,“ lausus Marika Mägi.
Ta toonitas, et Võsu-Loksa piirkonnast lõunasse on kulgenud paksu metsaga vahetsoon, mis on jaganud Eesti kaheks – lääne- ja idapoolseks. Kultuuriliselt on tema sõnul Eestis eristatavad ka ranniku- ja maismaa-alad.
Kogu Kuusalu kihelkond oli sisuliselt Kolga mõisa suur majandusmõis. Samas on tavapäratu, et tsistertslased asutasid kloostrimõisa südame 800 aastat tagasi Kolka, mitte suurte põllumaade keskele. Tema hinnangul on see seotud oluliste ühendusteedega, et arendada kaubandust.
Marika Mägi kõneles ka sellest, et Eesti ajaloos on pikka aega räägitud taani ja rootsi ajast kui orjapõlvest, kus eestlased olid võõrvõimu ikke all. Kuid uuemad uuringud on näidanud, et tol ajal olid meil ka eestlastest ülikud ehk oma eliit. Muuksi linnamäge on kindlustatud veel 13. sajandil, taanlased on selle üle võtnud alles 1295. aastal.
Tallinna Ülikooli ajalooeriala cum laude lõpetanud Piia Sandra Sandrak tõi oma ettekandes tsistertslaste tegevusest Kolga mõisas esile olulise sissetulekuallika ja kaubandusartiklina puidu – Kolga mõisal olid suured metsad, mõis varustas Tallinna puiduga. Ka tema kinnitas, kui taanlased võtsid 1220ndatel aastatel Eesti alad üle, pidid siin elama piisavalt jõukad ja võimekad kohalikud elanikud, kellele Taani kuningas usaldas rannavalve kohustuse ja relvad. Piia Sandra Sandraku lõputööd „Ojamaa tsistertslased Kolgas“ tutvustame Sõnumitoojas põhjalikumalt edaspidi.

Konverents tähistas Kuusalu ristimist 800 aastat tagasi
Konverentsiga tähistati 800 aasta möödumist ajast, kui taanlased vallutasid Eestimaa alad, hakkasid aastatel 1219-1220 ristima inimesi ning inventeerisid ja panid kirja külade nimed, mida kasutatakse tänapäevani. Kuusalu kihelkonnast on kirjas Kuusalu, Kahala, Kiiu, Valkla, Kaberla, Kahala, Kalamäe, Kullava, Uuri, Hirvli ja Sigula. Kahala ja Sigula tähistasid mullu suvel 800 aasta möödumist oma küla ristimisest.
Konverentsi korraldasid Kolgaküla Selts ja Veljo Tormise Kultuuriselts koostöös Kolga muuseumiga, rahaliselt toetab Kuusalu vald. Peakorraldaja, Kolgaküla Seltsi tegavjuht Kaisa Linno kommenteeris, et korraldusmeeskond kasvas välja Lahemaa Harju-poolsete maakülade mälumaastike projektist, mida rahastas KIK. Kaasatud olid kohalikud kodu-uurijad, aga ka oma kandi ajaloolased. Kui projekt lõppes, hakati möödunud aastal ühiselt kavandama kodukihelkonna juubeli tähistamist.
„Leidsime, et räägiks piirkonna vanemast ajaloost, taanlaste ajast, Kolga mõisa ajaloost ja ka me uuemast tegevusest. Märtsis ilmub Joaveski raamat, mida tutvustas konverentsil ajalooharidusega Sten Berglund, ja konverentsiks tuli trükist me aktiivse abilise, kodu-uurija Sven-Olav Paaveli pildialbum „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“, mida soovijad said osta. Rõõmu teeb ka see, et nii palju rahvast tuli laupäeval konverentsile – saalis oli 80 inimest. Ja paljud olid üle kuue tunni kestnud konverentsi lõpuni,“ jäi ta päevaga rahule.
Konverentsil esines veel teede uurija Tõnu Raid, kes tutvustas Taani ristijate rännuteid Kuusalu kihelkonnas 800 aastat tagasi. Ajaloolane Kalle Kroon kirjeldas, kuidas Kolga mõisa omanikuks sai Rootsi ajal väejuht Pontus De la Gardie, mõisa valitses Johan De la Blanque ning hiljem jõudis Stenbockide omandusse.
Kaisa Linno tegi ülevaate maakülade mälumaastike projektist.
Konverentsi esimese poole arutelu juhtis Valgejõe Veinivilla peremees Allan Alaküla, kes on hariduselt ajaloolane.
Lõunaks pakuti Ivi Rooli valmistatud kruubiputru. Juurde tutvustati legendi, kuidas Kolga mõisa härrasrahvas köögis ei käinud, aga üks venelannast kokk tegi nii halva kruubipurdru, et mõisaproua läks ise kööki pahandama.
Veljo Tormise Kultuuriselts sai vallalt 1000 eurot, mille abil korrastati ja suurendati kolm ajaloolist kaarti Kuusalu kihelkonnast: Kuusalu kihelkond 17. sajandi lõpus, Kuusalu kihelkond 20. sajandi alguses ning aastatel 1803-1804 välja antud Eestimaa topograafilise atlase 1-verstalise kaardi fragment Kuusalu kihelkonna idaosast. Kaardid on pandud rahvamaja fuajee seintele. Sven-Olav Paavel tõi üheverstalise kaardi koopia Moskvast Venemaa Riiklikust Sõjaajaloo Arhiivist.
Konverentsil kõneldu salvestas Kuusalu Kroonika filmimees ja monteerija Raul Valgiste. Korrastatud videomaterjaliga saab edaspidi tutvuda internetis ning Kolga muuseumis.
Kaisa Linno lubab, et ajalookonverentside või -seminaridega jätkatakse, järgmine peaks tulema 2021. aastal umbes samal ajal.