Aja­loo­kon­ve­rents 800 aas­ta va­nu­sest Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast

428
Kon­ve­rent­si esi­me­se poo­le aru­te­lu juht, Val­ge­jõe Vei­ni­vil­la pe­re­mees, aja­loo­la­ne AL­LAN ALA­KÜ­LA tä­nab aja­loo­dok­tor GUR­LY VED­RU, kes on Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na maa­del tei­nud aas­taid ar­heo­loo­gi­li­si uu­rin­guid.

Ko­ha­li­kud aja­loo­la­sed ja ko­du-uu­ri­jad tõ­de­sid kon­ve­rent­sil, et aeg on ha­ka­ta koos­ta­ma raa­ma­tut Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na aja­loost.

„Kuu­sa­lu ki­hel­kond on Ees­tis eri­li­ne koht, teist sel­list po­le,“ kin­ni­tas lau­päe­val, 8. veeb­rua­ril Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toi­mu­nud aja­loo­kon­ve­rent­sil Kol­ga ela­nik, aja­loo­la­ne Ott Sand­rak, kes juh­tis päe­va õh­tu­se poo­le aru­te­lu.

Sa­ma mär­ki­sid ka tei­sed kon­ve­rent­sil esi­ne­nud aja­loo­la­sed. Ar­heo­loog, aja­loo­dok­tor Gur­ly Ved­ru, kes tut­vus­tas ki­hel­kon­na kõi­ge va­ne­mat aja­lu­gu ala­tes 9000 aas­tast en­ne Kris­tust, mär­kis, et ida­pool­ne Har­ju­maa on ar­heo­loo­gi­de jaoks heas olu­kor­ras, pal­ju on säi­li­nud ini­mes­te te­ge­vu­sest, aga ka loo­du­ses oma eri­lis­te maas­ti­ke­ga – loo­peal­sed, met­sad, ran­ni­kua­la, klin­di­peal­ne. Ki­hel­kon­nas on kok­ku 360 ki­vi­kal­met, 109 lo­hu­ki­vi, muist­seid põl­de ning ar­vu­kaid asu­la­koh­ti ala­tes ki­via­jast ku­ni vii­kin­gi aja­ni, kui oli ole­mas ju­ba ena­mik kü­la­dest, mis jää­nud tä­ni­ni. Kõik see on te­ma sõ­nul mul­je­ta­val­dav. Va­ni­mat asus­tust on lei­tud Ka­ha­la jär­ve ümb­ru­sest, kus ta on pal­ju uu­ri­nud ja kae­va­nud. Lei­de on ka Muuk­si ja Ka­ber­la kan­dist, Kuu­sa­lust, Kiiu ja Sõit­me kü­la­dest.

Nii Gur­ly Ved­ru kui ka aja­loo­dok­tor Ma­ri­ka Mä­gi, kes tut­vus­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na aja­lu­gu vii­kin­gia­jast kes­ka­ja­ni, rõ­hu­ta­sid Tsit­re sa­da­ma eri­li­sust. See on loo­dus­li­kult vä­ga sood­sas la­he­so­pis, tor­mi­tuul­te eest var­ja­tud ja sü­ga­va me­re­põh­ja­ga. Sa­da­mat hakati kau­ba­tee osa­na ka­su­ta­ma aas­ta­sa­du ta­ga­si.

„Loo­dus on ehi­ta­nud sin­na su­per­sa­da­ma, Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na jaoks on see so­bi­vaim koht sa­da­maks,“ lau­sus Ma­ri­ka Mä­gi.

Ta too­ni­tas, et Võ­su-Lok­sa piir­kon­nast lõu­nas­se on kul­ge­nud pak­su met­sa­ga va­het­soon, mis on ja­ga­nud Ees­ti ka­heks – lää­ne- ja ida­pool­seks. Kul­tuu­ri­li­selt on te­ma sõ­nul Ees­tis eris­ta­ta­vad ka ran­ni­ku- ja mais­maa-alad.

Ko­gu Kuu­sa­lu ki­hel­kond oli si­su­li­selt Kol­ga mõi­sa suur ma­jan­dus­mõis. Sa­mas on ta­va­pä­ra­tu, et tsis­terts­la­sed asu­ta­sid kloost­ri­mõi­sa sü­da­me 800 aas­tat ta­ga­si Kol­ka, mit­te suur­te põl­lu­maa­de kes­ke­le. Te­ma hin­nan­gul on see seo­tud olu­lis­te ühen­dus­tee­de­ga, et aren­da­da kau­ban­dust.

Ma­ri­ka Mä­gi kõ­ne­les ka sel­lest, et Ees­ti aja­loos on pik­ka ae­ga rää­gi­tud taa­ni ja root­si ajast kui or­ja­põl­vest, kus eest­la­sed olid võõr­või­mu ik­ke all. Kuid uue­mad uu­rin­gud on näi­da­nud, et tol ajal olid meil ka eest­las­test üli­kud ehk oma eliit. Muuk­si lin­na­mä­ge on kind­lus­ta­tud veel 13. sa­jan­dil, taan­la­sed on sel­le üle võt­nud al­les 1295. aas­tal.

Tal­lin­na Üli­koo­li aja­looe­ri­ala cum lau­de lõ­pe­ta­nud Piia Sand­ra Sand­rak tõi oma et­te­kan­des tsis­terts­las­te te­ge­vu­sest Kol­ga mõi­sas esi­le olu­li­se sis­se­tu­le­kual­li­ka ja kau­ban­dus­ar­tik­li­na pui­du – Kol­ga mõi­sal olid suu­red met­sad, mõis va­rus­tas Tal­lin­na pui­du­ga. Ka te­ma kin­ni­tas, kui taan­la­sed võt­sid 1220nda­tel aas­ta­tel Ees­ti alad üle, pi­did siin ela­ma pii­sa­valt jõu­kad ja või­me­kad ko­ha­li­kud ela­ni­kud, kel­le­le Taa­ni ku­nin­gas usal­das ran­na­val­ve ko­hus­tu­se ja rel­vad. Piia Sand­ra Sand­ra­ku lõ­pu­tööd „Oja­maa tsis­terts­la­sed Kol­gas“ tut­vus­ta­me Sõ­nu­mi­too­jas põh­ja­li­ku­malt edas­pi­di.

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kaart 20. sa­jan­di al­gu­ses, võe­tud raa­ma­tust „Va­na kan­nel“. Sven-Olav Paa­ve­li sõ­nul pa­kub rah­va­ma­ja sei­na­le sea­tud suu­ren­da­tud kaart pal­ju roh­kem avas­ta­mist kui raa­ma­tus aval­da­tud väi­ke for­maat.

Kon­ve­rents tä­his­tas Kuu­sa­lu ris­ti­mist 800 aas­tat ta­ga­si
Kon­ve­rent­si­ga tä­his­ta­ti 800 aas­ta möö­du­mist ajast, kui taan­la­sed val­lu­ta­sid Ees­ti­maa alad, hak­ka­sid aas­ta­tel 1219-1220 ris­ti­ma ini­me­si ning in­ven­tee­ri­sid ja pa­nid kir­ja kü­la­de ni­med, mi­da ka­su­ta­tak­se tä­na­päe­va­ni. Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast on kir­jas Kuu­sa­lu, Ka­ha­la, Kiiu, Valk­la, Ka­ber­la, Ka­ha­la, Ka­la­mäe, Kul­la­va, Uu­ri, Hirv­li ja Si­gu­la. Ka­ha­la ja Si­gu­la tä­his­ta­sid mul­lu su­vel 800 aas­ta möö­du­mist oma kü­la ris­ti­mi­sest.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­sid Kol­ga­kü­la Selts ja Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts koos­töös Kol­ga muu­seu­mi­ga, ra­ha­li­selt toe­tab Kuu­sa­lu vald. Pea­kor­ral­da­ja, Kol­ga­kü­la Selt­si te­gav­juht Kai­sa Lin­no kom­men­tee­ris, et kor­ral­dus­mees­kond kas­vas väl­ja La­he­maa Har­ju-pool­se­te maa­kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­tist, mi­da ra­has­tas KIK. Kaa­sa­tud olid ko­ha­li­kud ko­du-uu­ri­jad, aga ka oma kan­di aja­loo­la­sed. Kui pro­jekt lõp­pes, ha­ka­ti möö­du­nud aas­tal ühi­selt ka­van­da­ma ko­du­ki­hel­kon­na juu­be­li tä­his­ta­mist.

„Leid­si­me, et rää­giks piir­kon­na va­ne­mast aja­loost, taan­las­te ajast, Kol­ga mõi­sa aja­loost ja ka me uue­mast te­ge­vu­sest. Märt­sis il­mub Joa­ves­ki raa­mat, mi­da tut­vus­tas kon­ve­rent­sil aja­loo­ha­ri­du­se­ga Sten Berg­lund, ja kon­ve­rent­siks tu­li trü­kist me ak­tiiv­se abi­li­se, ko­du-uu­ri­ja Sven-Olav Paa­ve­li pil­dial­bum „Kuu­sa­lu ale­vik va­na­del ja uu­tel fo­to­del“, mi­da soo­vi­jad said os­ta. Rõõ­mu teeb ka see, et nii pal­ju rah­vast tu­li lau­päe­val kon­ve­rent­si­le – saa­lis oli 80 ini­mest. Ja pal­jud olid üle kuue tun­ni kest­nud kon­ve­rent­si lõ­pu­ni,“ jäi ta päe­va­ga ra­hu­le.
Kon­ve­rent­sil esi­nes veel tee­de uu­ri­ja Tõ­nu Raid, kes tut­vus­tas Taa­ni ris­ti­ja­te rän­nu­teid Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas 800 aas­tat ta­ga­si. Aja­loo­la­ne Kal­le Kroon kir­jel­das, kui­das Kol­ga mõi­sa oma­ni­kuks sai Root­si ajal väe­juht Pon­tus De la Gar­die, mõi­sa va­lit­ses Jo­han De la Blan­que ning hil­jem jõu­dis Sten­boc­ki­de oman­dus­se.

Kai­sa Lin­no te­gi üle­vaa­te maa­kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­tist.

Kon­ve­rent­si esi­me­se poo­le aru­te­lu juh­tis Val­ge­jõe Vei­ni­villa pe­re­mees Al­lan Ala­kü­la, kes on ha­ri­du­selt aja­loo­la­ne.

Lõu­naks pa­ku­ti Ivi Roo­li val­mis­ta­tud kruu­bi­put­ru. Juur­de tut­vus­ta­ti le­gen­di, kui­das Kol­ga mõi­sa här­ras­rah­vas köö­gis ei käi­nud, aga üks ve­ne­lan­nast kok­k te­gi nii hal­va kruu­bi­purd­ru, et mõi­sap­roua läks ise köö­ki pa­han­da­ma.

Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts sai val­lalt 1000 eu­rot, mil­le abil kor­ras­ta­ti ja suu­ren­da­ti kolm aja­loo­list kaar­ti Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast: Kuu­sa­lu ki­hel­kond 17. sa­jan­di lõ­pus, Kuu­sa­lu ki­hel­kond 20. sa­jan­di al­gu­ses ning aas­ta­tel 1803-1804 väl­ja an­tud Ees­ti­maa to­pog­raa­fi­li­se at­la­se 1-vers­ta­li­se kaar­di frag­ment Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na idao­sast. Kaar­did on pan­dud rah­va­ma­ja fua­jee sein­te­le. Sven-Olav Paa­vel tõi ühe­vers­ta­li­se kaar­di koo­pia Mosk­vast Ve­ne­maa Riik­li­kust Sõ­jaa­ja­loo Ar­hii­vist.

Kon­ve­rent­sil kõ­nel­du sal­ves­tas Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka fil­mi­mees ja mon­tee­ri­ja Raul Val­gis­te. Kor­ras­ta­tud vi­deo­ma­ter­ja­li­ga saab edas­pi­di tut­vu­da in­ter­ne­tis ning Kol­ga muu­seu­mis.
Kai­sa Lin­no lu­bab, et aja­loo­kon­ve­rent­si­de või -se­mi­na­ri­de­ga jät­ka­tak­se, järg­mi­ne peaks tu­le­ma 2021. aas­tal um­bes sa­mal ajal.