Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjoni juht, Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse õppejõud MART REIMANN, mida Te oma üliõpilastega Kuusalus ja Kolgas kavandate?
„Viime Tallinna ülikooli rekreatsiooniteaduste osakonna, Tallinna tehnikaülikooli majandus- ja Helsingi ülikooli metsandusteaduskonnaga läbi uuringu Harjumaa asulalähiste metsade puhkeväärtuse ja kasutuse kohta. Küsitlus tuleb Ida-Harjumaal Kolgas, Kuusalus ja Aegviidus – kolmes alevikus, mille vahetus läheduses on intensiivselt metsa maha võetud.
Uuringu üheks põhjuseks oli Kolga ümbruse metsade probleem, tänavu kevadel oli sealsete lageraiete tõttu suurem poleemika. Teema on aktuaalne ning jõudnud kohalikku ja üle-eestilisse ajakirjandusse. Probleemi käsitles ka Kuusalu valla keskkonnakomisjon.“
Millal ja mida küsima hakkate?
„Küsitlus algab 7. oktoobril ja kestab kokku umbes paar nädalat. Oleme koostanud ankeedid, tudengid koputavad kodude ustele, selgitavad, millega on tegu, annavad ankeedi ja paluvad sellele vastata. Samas lepivad kokku, et tulevad täidetud ankeedile üldjuhul järgmisel päeval järele. Pikemalt pole mõtet vastamiseks aega jätta, mida rohkem venitada, seda vähem on lootust, et vastatakse. Kolgas küsime juhuslikkuse alusel 100 inimest, Kuusalus 200, Aegviidus 150 – umbes 20 protsenti elanikkonnast. Soov on, et vastajate seas oleks nii mehi kui naisi, noori ja vanu, kortermajade ja ka eramute elanikke.
Ankeedis tahame teada, kui kaugel lähemast metsast elatakse, kui sageli metsa külastatakse ja mis eesmärgil. Palume ka alla joonida vastusevariant, kas asulalähedastes metsades võiks raiet teha või mitte, kas peaks olema ümber asula kaitsevöönd ja kui suures ulatuses.
Tudengitel on kaasas fotod, näidatakse metsatüüpe, palve on järjestada need, millistes tahetaks aega meelsamini veeta.“
Ankeedis on palve märkida summa, kui palju oleks inimene nõus aastas maksma, et kaitsevöönd ümber asula säiliks. Kuidas saavad elanikud kirjutada summat, kui neil pole sellist raha, mida metsa allesjäämise nimel maksta?
„See on tingliku väärtustamise meetod. Küsime hüpoteetiliselt, esialgu võib tunduda, et sedasi pole kohane küsida, kuid praktikas on andnud häid tulemusi. Oleme sama kasutanud Jägala joa rekreatiivse väärtuse väljaselgitamiseks, selgus, et see oli 40 korda kõrgem, kui tulu, mis saadakse elektrijaama ehitamisest. Uuringu tulemused olid üks argument, et elektrijaam on kohustatud joale laskma suurema vooluhulga.
USAs on kasutatud sama metoodikat, kui inimestelt uuriti, kas nad eelistavad haruldase konna elupaika või elektrijaama, konna hinnati kõrgemalt ning elektrijaam jäi ehitamata. USA Kongress on kinnitanud tingliku väärtustamise metoodika kohtutes tõendusmaterjalina, kuid seda metoodikat kasutatakse ka teistes demokraatlikes riikides.“
Mis Teie läbiviidava küsitluse tulemustega edasi saab?
„Kindlasti sünnib kolme kõrgkooli ühistööna inglisekeelne teaduslik artikkel. Koostame ka eestikeelse koondi ja tutvustame seda. Soov on küsitluse kaudu saadud andmeid kasutada ettepanekute tegemisel seadusandjale, praegu on arutusel metsaseadus. Samuti saab uuringust praktilisi juhtnööre asulalähiste raiete teostamiseks. Vastuste töötlemine võtab aega, ilmselt saame kokkuvõtte valmis uue aasta alguses.“
