Anija vallavalitsusele on esitatud talihoolde arveid 2,1 miljoni krooni, Raasiku vallavalitsusele 832 238 krooni eest.
Eelmise nädalaga jõudsid vallamajja Kuusalu valla teede kõigi talihooldajate esitatud arved, 2010. aasta novembri ja detsembri lumelükkamise eest küsitakse kokku ligi 2,5 miljonit krooni.
See summa ületas kõik prognoosid, tõdeb abivallavanem Tõnu Ammussaar: „Oleme seisukohal, et lumetõrje põhimõtteid tuleb ühtlustada. Aastalõpu lumelükkamine kujunes ebaotstarbekalt kalliks.”
Eelmisel kolmapäeval kutsuti talvise teehoolduse lepingupartnerid Kiiu mõisa vallavanem Urmas Kirtsi juurde nõupidamisele.
Sõnum oli ühene – kulutused on ülisuured, vallaeelarvele tähendab see tõsist lööki ning edaspidi tuleb hakata lund lükkama väga läbimõeldult. Ka on kavas tõhustada kontrolli, et välistada ebaratsionaalne töö.
Urmas Kirtsi: „Mõned lükkajad on teinud usinamalt tööd kui teised, osadel on tööringide arv tunduvalt suurem. Tarbija seisukohalt oleks ideaalne, kui sahk sõidaks pidevalt ringi ja tee oleks lumest kogu aeg puhas, aga vald ei suuda selle eest tasuda. Tuleb tunnistada, et elame maal, kus tuiskab teed täis.”
Edaspidi on Kuusalu vallavalitsus valmis maksma päevas ühe lükkamisringi eest. Tuisuga teid ei lükata, lumetõrje tuleb teha 5 tunni jooksul alates lumesaju või tuisu lõpust. Erandid on koolibusside sõiduringid – need tuleb hommikul lahti ajada. Kui samal päeval on vaja lükata ka teist korda, et koolibuss pääseks tagasi, tuleb kooskõlastada majandusteenistuse juhataja Kalev Kulpsoniga. Ka muudeks eritöödeks annab tema loa. Eritööd on lumelükkamine tuisu ajal või teede liivatamine, ei ole lumevallide laiali ajamine või lumevedu.
Täpsustati ka nõudeid aruannetele – eraldi peavad olema välja toodud tööd, mis tehti, ning kuupäev, millal tehti. Vallavalitsus hakkab pidama ilmavaatluspäevikut, et saaks kontrollida, kas tööd on olnud põhjendatud.
Ka lepiti kokku, et Kuusalu valla elanike registrisse mittekuuluvate isikute teid valla kulul lahti ei lükata. Infot, kas tegu on vallaelanikuga või mitte, antakse vallamajast.
Traktorit võib tellida teed lumest lahti lükkama igaüks. Kui ta pole vallaelanik või soovib lumetõrjeteenust muul ajal, mitte korralise lükkamise käigus, tasub selle eest ise.
Vallavanem selgitab: „Kui näiteks on tarvis kell neli hommikul olla lennujaamas, siis tuleb lumelükkamise kulu endal kanda.”
Tõnu Ammussaar lisab, et traktoristidega kohtumisel räägiti ka töö käigus ette tulevatest probleemidest. Mitmel pool ollakse hädas kruntide äärde pandud dekoratiivsete kivide, hekkide, aedade ja pinkidega, mis jäävad traktoritele ette, kuna teed on kitsad. Ka ei ole paljudes kohtades enam ruumi, kuhu lund lükata.
„Siit õppetund meile kõigile. Tuleb hakata vaatama, kuidas krunte tähistada, ning koristada sügisel eest kõik, mida annab eemaldada – et need ei jääks talvel saha ette. Veel kurtsid traktoristid, et sageli pargitakse autod teele. Inimesed võiksid talvel autode parkimisel arvesse võtta, et traktor tuleb lund lükkama,” edastab vallavanem.
Urmas Kirtsi pakub idee lumelükkamise üle kontrolli tõhustamiseks: „Võiks anda külade otsustada, ametnikud on kaugel, ei tea olukorda. Ka raha võiks jagada külade MTÜdele, kes vaatavad, millal traktor tellida. Et kui ikka tädi Maali juurde pääseb džiibiga, siis võetakse ta peale ja viiakse poodi, mitte ei kutsuta traktor. Kui rahasumma oleks fikseeritud näiteks kolme aasta peale, võiks küla väiksema lumega talve pealt seda raha kokku hoida ja lumerohkel ajal kasutada.”
Anija vallas aruandlus iga nädal
Ka Anija vallavanem Tiit Tammaru hindab lumelükkamiskulusid väga suurteks – aasta kahe viimase kuuga 2,1 miljonit krooni.
Anija vallavalitsus kutsus samuti talihooldajad arutelule ning pandi paika uued nõuded. Anija valla lumelükkajad peavad nüüd arveid esitama iga nädal ning käima ka vallamajas kord nädalas nende kohta selgitusi andmas.
„Meil on lihtsam, lepingud on sõlmitud kahe firmaga, tänu sellele on võimalik iga nädal kontrollida,” lausub ta.
Anija valla talihoolde marsruudid on paigas ning vallateed tuleb lahti lükata 24 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu. Paika on pandud esmatähtsad teed. Korteriühistutel tuleb tasuda enda territooriumite lumelükkamise eest.
Tiit Tammaru: „Seni tegid traktorid rohkem, kui oli riigihankes kirja pandud, ja vald maksis selle eest. Tulime inimestele vastu, aga nüüd oleme hakanud vähendama. Küsimus on selles, kui tihti peab sahk vallateel käima. Oleme lund lükanud kodude väravateni – kus on näha, et auto on sõitnud ja majas elatakse, seal ka lükatakse.”
Raasiku väiksemad mahud
Raasiku vald on pindalalt väiksem ja ka külasid on vähem. Aasta lõpu lumesadudega on teede talihoolduseks kulunud kokku 832 238 krooni.
Valla haldusjuht Aivar Suursaar sõnab, lähtutud on põhimõttest, et iga majapidamise juurde peab tee lahti olema: „Oleme seda ka suutnud, aga lumelükkamise raha raisata ei tohiks. Kedagi hätta ei jäta. Suhtleme traktoristidega mitu korda päevas. Ülevaade on teede olukorrast olemas. Liigume ka ise ringi, näeme, kuidas teede olukord on, kus vaja lükata, kus võib oodata.”
