„Inimesed on looduses harjunud liikuma kindlates kohtades, kuid Eesti on kaetud terviseradadega, kus on piisavalt ruumi, et 2+2 reeglit järgides liikuda,“ märgib Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juht MARILIN PEHKA.
Eriolukorra ajal on nädalavahetustel populaarsed mererannad ja üldteada looduskaunid kohad olnud nii rahvarohked, et politseipatrullidel tuleb käia kontrollimas, kas inimesed järgivad seal 2+2 reeglit. RMK soovitab, et autost tasub matkarajale minna vaid siis, kui parklas ei ole üle kümne auto, mõnel pool on omavalitsus „laulupidude“ tekkimise ennetamiseks pannud üles keelumärke.
Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juht Marilin Pehka ütleb, et nende keskuse puhul RMK soovitus ei kehti, kuna ümbruskonnas on sedavõrd palju matka-, metsa- ja terviseradu, et samal ajal saaksid seal isegi 1000 inimest turvaliselt üksteist ohustamata liikuda. Keskuse juurest algavad viis terviserada, mille kogupikkus on 52 kilomeetrit, ning need on Marilin Pehka sõnul eriolukorra ajal olnud pigem alakasutuses.
„Terviserajad pole Stroomi või Pirita ranna promenaad. Kõrvemaa terviserajad on kolm-viis meetrit laiad ja võimaldavad turvaliselt teistega kokku puutumata liikuda. Mida kaugemal Tallinnast, seda vähem on looduses rahvast, väljaarvatud laudteed, neid tuleb eriolukorra ajal kindlasti vältida. Nii et unustage praegu rabad, võtke külastamiseks ette metsarajad,“ soovitab Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juht.
Piibe maantee ääres Aegviidu lähedal asuva keskuse parkla mahutab 350 autot, kuid nii palju pole seal eriolukorra ajal olnud. Nädala sees on enamasti 10-12, nädalavahetustel 50-60 autot päeva jooksul.
Marilin Pehka põhjendab, et nende külastajaskond on mere või jugade äärde loodust nautima sõitvast seltskonnast veidi erinev – Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses käivad eelkõige aktiivsest liikumisest huvitatud inimesed: „Meie teeme omalt poolt kõik, et võimaldada neil viibida looduses ohutult, vältida lähikontakte võõrastega.“
Lõviosa, umbes 90 protsenti Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse praegustest külastajatest on discgolfi harrastajad. Keskuse juht selgitab, et eriolukorra alguses pandi enamik linnades ja linna lähedal asuvaid kettagolfiparke kinni, et hoida neis ära suuremate seltskondade kogunemisi. Kõrvemaal lähtuti 2+2 reeglist ning kehtestati rajale pääsemiseks internetipõhine mänguaja registreerimise kord. Sellega tagatakse, et mängijad saabuvad keskusesse broneeritud ajaks ning lubatakse rajale korraga vaid kahekesi või oma pere liikmetega.
„On tore näha, et selle reegli tõttu on kasvanud naiste osakaal meie discgolfi mängijate seas – mehed, kes varem käisid mängimas koos sõpradega, võtavad nüüd kaasa oma naised,“ sõnab Marilin Pehka.
Kõrvemaal saab rentida varustust, minna viburajale seiklema, orienteeruma, FATrataste, rulluiskude või -suuskadega sõitma.
Interaktiivsed matkarajad
Eriolukorrast ajendatuna hakkas keskus koostama interaktiivseid matkaradu, kuhu on võimalik minna iseseisvalt loodust nautima. Esimene koostöös retkejuht Sven Luksiga koostatud nutikas koprarada on valmis.
„See on väga põnev metsarada, mis on kombineeritud matka-, vibu ja terviserajast, viib matkajad mööda metsloomarada, kopratiigi, kopratammi ja -kuhila juurde. Kuna rada on varustatud QR koodidega, on võimalik seal olevaid küsimus ja ülesandeid kogu aeg uuendada. Sisu loomisse oleme kaasanud Luua Metsanduskooli loodusretkejuhi praktikandi Laura Nirgi,“ räägib Marilin Pehka.
Kopra matkarada on loodud kooliealiste lastega peredele iseseisvaks matkamiseks ja seiklemiseks. Nutirada on 3,8 kilomeetrit pikk ning viib matkalised päris metsa.
Enne matkale minekut tuleb nutitelefoni laadida Google Earth rakendus ning registreerida endale matkaaeg Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse kodulehel. Kinnituseks saadetakse fail, mille saab alla laadida ning mööda etteantud rada matkama minna. Selline süsteem on tehtud selleks, et oleks võimalik kontrollida ja reguleerida matkarajal hajutatud liikumist.
Matka- ja suusakeskuse juht kinnitab, et koprarada on alles esimene nutirada Kõrvemaal, lähiajal tuleb neid kindlasti veel: „Eriolukord andis tugeva tõuke uute teenuste väljatöötamiseks. Oleme aktiivsete tegevuste pakkuja ning propageerime, et tervis, loodus ja liikumine käivad käsikäes. Võimaldame seda kindlasti edasi, kuid kohandame oma teenuseid ümber. Ei saa jääda lootma, et praegune olukord kohe lõpeb ja elu on taas endine. Seega tundub olevat õige aeg viia matkateenused üle personaal- ja interaktiivsetele lahendustele.“
Järgmiste nutiradadena on Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juhil plaanis metsataimede, raba, ravimtaimede ning seenerajad.
„Lähtume ka koolide loodus-õpetuse õppeprogrammidest, et metsas käik oleks samaaegselt põnev ja hariv,“ põhjendab ta.